Nagu ütlesid muistsed eestlased: “Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi”…
Asi asub Tallinnas Keskturu juures (Kreutzwaldi tänava pikenduse ja Lastekodu tn. ristmiku loodeservas).
Kui me teeme jätkuvalt seda, mida oleme teinud, siis saavutame alati seda, mida oleme saavutanud.
Nagu ütlesid muistsed eestlased: “Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi”…
Asi asub Tallinnas Keskturu juures (Kreutzwaldi tänava pikenduse ja Lastekodu tn. ristmiku loodeservas).
… on samuti nagu uute töötajate väljaõpetamine viimase viisaastaku jooksul paraja matsu saanud, erinevus ehk vaid ajas: enne masu kardeti tööle võtta uusi väljaõpetamata töölisi, kuna peale kvalifikatsiooni omandamist võisid nood tööle siirduda konkurendi juurde või hoopistükkis välismaale, ent olude sunnil seda siiski tehti – tööjõupuudus ja buum.Kuna masu lõpp ei ole proportsioonis töökohtade arvu taastumisega, on selge, et suure osa endiste põhikohaga töötajate ülesannetest teevad ära koondamisest pääsenud väärt vennad, ja siinkohal tekib paariks lähimaks aastaks teatav riskimoment: lisaülesannetega toimetulekuks vajab too väärt vend lisaväljaõpet, kuid kuni pole kindel, kas oleme ikka taas pinnale tõusnud – esimeste peale pinnaletõusmist ahmitud õhusõõmude põhjal on tolle väljaõppe kohta üsna keeruline otsustada, kas tasub ressusrssi raisata: laseme vanaviisi edasi või püüame eksporditellimused siiski Eestis edasi hoida?
Viikendiks lahedat wahelugemist Tööinspektsiooni juunikuu infokirja nopitud pärlitest, mis korjatud erinevate ettevõtete sisekorraeeskirjadest ning milledest on kas raske aru saada või on nende asjakohasus küsitav või milliseid on kohati äärmiselt keerukas järgida:
Hügieeninõuetega on praegusel aastaajal paraku nigu on; meenub Anti Kontori ammune kirjutis EPL-s, ehk siis sedalaadi kirjavahetus: