New Yorki linnapea Michael Bloombergi ja osariigi kuberneri David Pattersoni plaan jätta toiudabikupongide eest ostetavate kaupade seast välja suhkrut sisaldavad karastusjoogid paneb siinpool Atlandi ookeani mõtlema nii mõnegi paralleeli peale. Toiduabikupongide (või mida me ikka keerutame: ütleme siis otse välja – toidutalongide) majanduslikult vähekindlustatud elanikkonnale esmavajaliku tagamiseks mõeldud talongisüsteem käivitus USA-s 60`ndatel aastatel, tänase seisuga on New Yorgis 1,7 ja osariigis kokku 40 miljonit elanikku, kes esmatarbekaupade eest tasuvad toidutalongidega. Tolle talongisüsteemi algaegadest saati ei saa talongide eest osta ei alkoholi- ja tubakatooteid ega lemmikloomatoitu: limonaad oleks seega esimene toidukaup, millele piirang laieneks.
Tervislike eluviiside propageerimise poolest tuntud Blomberg toob piirangu peamise põhjusena esile suhkrut sisaldavatest jookidest põhjustatud liigse kehakaalu ja tollest +kaalust tulenevate haiguste ennetamist, ja tõepoolest: enam kui 40-l protsendil New Yorki kooliealistest lastest on probleeme ülekaalulisusega. Iseasi, mis seekordsest põllumajandusministeeriumile esitatud 2-aastase katseajaga kavast saab: oma esimesel linnapea-perioodil läksid läbi nii Bloombergi pakutud piirang suitsetamisele avalikes asutustes ning nõue näidata restoranimenüüdes kalorisisaldust, tema kena kava lisada tervisekahjustusmaksu suhkrut sisaldavate karastusjookide hinnale kahjuks kõrbes. Piiramist on proovitud varemgi: Minnesota KOV arvas kuus aastat tagasi, et abi ei ole eriti otstarbekas, kui toidutalongide eest ostetakse rämpstoitu ja karamellkomme …kuid kõrbes – selline piirang seadvat toidutalongide kasutajad piinlikku olukorda.
Kriitikute meelest ei ole Bloombergil õigust vähekindlustatud elanikkonnale ette kirjutada, mida nad sööma ja jooma peaksid, ent teisalt – lausliberaalselt toiduabi jagades jõuaks Bloombergi juhitud linn ühel “heal” päeval samale tasemele Satakunnas asuva 5000 elanikuga Jämijärvega, kus korterist leiti laip, kelle surma põhjuseks oli näljasurm – too surnud suht priske Soome sotsiaalabi saaja kulutas kogu oma rahas ülekantava abi kärakale, ja kuna Alko oli kodule lähemal kui K-Lähikauppa… nii ta nälga surigi.
Meil õnneks seda muret pole ja toimetulekutoetusega tuleme toime, välja arvatud Hanno Pevkur juhul, kui ta kohtub elanikega, kellele toimetulekutoetus on ainus sissetulekuallikas (ei kadesta – keegi näritaks Koplis kondini puhtaks).
Puht personaalselt: kuitahes õiglane too USA toidutalongisüsteem ka poleks – kui Eestis kunagi midagi sarnast tuleb, jätaksin lemmikloomatoidu siiski esmatarbekaupade hulka: tean memmesid, kes hoiavad oma niigi napi toidulaua pealt kokku, et sõbral (ja võib-olla tema ainsal veel meie pool oleval sõbral, ülejäänuid külastab memm tavaliselt pühapäeviti kalmistul käies) oleks harjumuspärane ninaesine ikka olemas; olen käinud-näinud haamri alla minevas korteris, mille müügikuulutus ammu üleval ja elekter võlgnevuste tõttu ammu väljas, aga head naabrid annavad veel väljakolimata elanikule pikendusjuhtmega voolu, et tema küülik külma kätte ei jääks, ja naaber jääb kasvõi mitu päeva söömata, a talveks tuleb õled osta). Ja parasjagu naljakas ka: tuled koju, peni jookseb sulle vastu, hellitab ning seejärel pistab nina nagu tavaliselt su kotti, seejärel vaatab küsiva pilguga sulle otsa, ning sa selgitad: “Seoses valitsusepoolsest käibemaksu tõstmisest ning Talinna volikogu poolsest müügimaksu kehtestamisest tingitud jaehinna tõusuga… No tule tagasi, kutsa-kutsa-kutsa…”
Posts
