21.4.11

Lihavõttepühade sümboolikast

Kord olevat ühes Tallinna lasteaias lähenevatest lihavõttepühadest rääkides ilmsiks tulnud ühe tüdrukukese kindel veendumus, et jänesed munevad. Kasvataja oli alguses selges hämmelduses, kuid jutu käigus taipas tolle veendumuse põhjust: lihavõttepühade kaartidel kujutatakse ju enamasti jäneseid ja mune, ja eks sellest siis tekkiski tüdrukukesel lihavõttepühadega seoses selline seos. Tõtt-öelda hakkab omalgi vaimusilma ette kerkima pilt pesal hauduvast jänkuemast:

1

2

3

4

5

6

8

9

HÄID LIHAVÕTTEPÜHI!

17.4.11

Kevad Kadriorus… kole!

Oma praeguse elukoha valikul mängis minu jaoks mitte just vähetähtsat rolli selle asukoht: ligi pool sajandit oma majas elanuna soovisin, et ka kortermaja asukana oleks loodus lähedal, ning 2003 aastal leidsingi oma unistuste kodu, mille uksest mõnesaja meetri kaugusel avanes selline vaatepilt:

kirdetiik  kirdetiik2

Tiigi paekividest laotud kaldad meenutasid mulle minu lapsepõlvekodu oja, mille kallastele ehitasime koos vanaisaga paekivist mitte päris sarnased  püstloodis, vaid astmelised kaldad, kuid põhimõte oli sama – et kaldad oleksid ilusad vaadata ning mis peamine: peaaegu hooldusvabad. Paekiviplaatide omavahel kokkusobitamine nõudis jah teatava arvu töötunde, mille aga hoidsime tulevikus kokku, kuna oja süvendamisele kuluv aeg kahanes drastiliselt ja kallaste korrashoiuks kuluv aeg võrdus edaspidi nulliga. Ent mis peamine: krdi hästi sobis loodusse!

Kadrioru pargi kirdeosas asuvat ala asuti juba paar aastat tagasi retsima; ise polnud ma toimuvaga kursiski (kuna töökoormus oli tollal suur), kuid operatiivset infot sain kojamutilt, kes elab küll Tatari tänaval, kuid kes põlistallinlannana ei ole ükskõikne ka muudes linnaosades toimuva suhtes. Kojamutt käis Vabaduse väljakul küsimas, et mis krdi kruusakarjääri Kadriorgu ehitatakse, ning sai vastuse, et see on Jaapani aia ehituse esimene etapp. Etapp ise näeb välja selline:

kruusaauk1Kokkuvõtteks: kaks kidurat kaske ja kruusaauk on Jaapani aed.

Kadrioru pargi direktor  Ain Järve: “Kadrioru pargi Kirdetiigi ümberehitustööd käivad juba täie hooga ja aprilli teiseks nädalaks jõutakse mullatöödega ühele poole”. 17 aprilli hommikul oli vaatepilt selline:

vaadeVIP2

kaldad1

EPL: “Eheda aia loomise tarvis Jaapanist eksperdi leidmiseks tuli Kadrioru pargi juhi Ain Järve sõnul olla kindel, et hiljem saadakse aia hooldamisega hakkama. “Jaapan kinkis 1980. aastaks Moskvale Jaapani aia ja see lõppes fiaskoga – viie-kuue aasta pärast oli aed kohutav,” tõi Järve näite kõhkluste põhjustest”.

Minu meelest muu osas poogen, ent sõna “fiasko” tasuks meelde jätta.

1.4.11

Riigifirmade palganumbrid ja minu pikk mälu

Postitust tahaks meeleldi alustada tänase Delfi juhtkirja alglausega: "Riigifirmade juhtide palgaedetabel on Eestis päris kole lugemine". Anvar Samosti poolt "Ringvaatele" antud intervjuus toodud põhjendused tunduvad ka kuidagi kõhnadena: tõsi ta on, et näiteks strateegilist tähtust omava Eesti Energia juhi töötasu ei tohiks alla jääda erasektori poolt pakutavale, kuid mulle meenuvad paraku siiski Maris Jesse sõnad, mis tema poolt lausutud ajal, mil ta asus juhtima äsjaloodud Keskhaigekassat (mille juhi palk küündis tollal müstilisena tunduva kuuekohalise numbrini): "Kuna Keskhaigekassast käivad läbi väga suured summad, siis peabki juhi palk suur olema, et juhil ei tekiks kiusatust".
Miks Maris Jesse sõnad mulle meenusid? Ikka riigi raha lugemisega seoses: masu alguses otsisin ühele Soome ettevõttele Eestist allhankijat; toode selline, mille hinda arvutati kilohinnaga. Ja just päeval, mil sobiv allhankija leitud, käis lõpuks ometi masu Eestisse saabumist tunnistanud valitsus välja kärpekava; valitsus sai hakkama, mina mitte. Põhjus selles, et kui rahandusminister Jürgen Ligilt küsiti, miks jäi too kärbe tegemat, vastas minister: "Aga ega need mõni miljonit krooni poleks ju niikuinii mitte midagi andnud"; minu poolt vahendatud läbirääkimised lükati reedelt esmaspäevale selleks, et järele mõelda, kas kilohinnaks sobib 2,93€/kg või 2,91€/kg+500€ ettemaks toote teatava etapi valmimisel.
See ajaski kuuli kokku: valitsus väidab, et mida see mõnemilline kärbe ikka annaks, eraettevõtjad saevad 0,02€ üle. Kumb oskab raha lugeda?