Postitust tahaks meeleldi alustada tänase Delfi juhtkirja alglausega: "Riigifirmade juhtide palgaedetabel on Eestis päris kole lugemine". Anvar Samosti poolt "Ringvaatele" antud intervjuus toodud põhjendused tunduvad ka kuidagi kõhnadena: tõsi ta on, et näiteks strateegilist tähtust omava Eesti Energia juhi töötasu ei tohiks alla jääda erasektori poolt pakutavale, kuid mulle meenuvad paraku siiski Maris Jesse sõnad, mis tema poolt lausutud ajal, mil ta asus juhtima äsjaloodud Keskhaigekassat (mille juhi palk küündis tollal müstilisena tunduva kuuekohalise numbrini): "Kuna Keskhaigekassast käivad läbi väga suured summad, siis peabki juhi palk suur olema, et juhil ei tekiks kiusatust".
Miks Maris Jesse sõnad mulle meenusid? Ikka riigi raha lugemisega seoses: masu alguses otsisin ühele Soome ettevõttele Eestist allhankijat; toode selline, mille hinda arvutati kilohinnaga. Ja just päeval, mil sobiv allhankija leitud, käis lõpuks ometi masu Eestisse saabumist tunnistanud valitsus välja kärpekava; valitsus sai hakkama, mina mitte. Põhjus selles, et kui rahandusminister Jürgen Ligilt küsiti, miks jäi too kärbe tegemat, vastas minister: "Aga ega need mõni miljonit krooni poleks ju niikuinii mitte midagi andnud"; minu poolt vahendatud läbirääkimised lükati reedelt esmaspäevale selleks, et järele mõelda, kas kilohinnaks sobib 2,93€/kg või 2,91€/kg+500€ ettemaks toote teatava etapi valmimisel.
See ajaski kuuli kokku: valitsus väidab, et mida see mõnemilline kärbe ikka annaks, eraettevõtjad saevad 0,02€ üle. Kumb oskab raha lugeda?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
No comments:
Post a Comment