Nulla Dies Sine Propaganda

Patriarh Aleksius II nimelise väljaku avamine 30.09.2009 a.





Ülejäänud sama sündmusega seotud piltide vaatamiseks klili pildil.

28.09.

No ei hakka siinkohal spekuleerima vene relvade võimaliku veo üle traagilise saatusega parvlaeva pardal, lihtsalt üks väga hästi arusaadav animatsioon võimaliku vöörivisiiri lagunemise kohta leidub tänasest "Hesarist": http://www.hs.fi/videot/1135249584649

http://valimised.err.ee/?c=11

Rahvusringhäälingu poolt käivitatud linnapeaeelistuse küsitlust jälgides oli päeva esimene pool põnevalt tasavägine: kord Vestman paari häälega ees, siis hoopis Piibeleht… Igatahes kasvas kolmele linnapeakandidaadile ning ühele ekslinnapeakandidaadile antud häälte arvu erinevus harva kümnest suuremaks. Kella kahe paiku käisin paariks tunniks väljas, ning naastes leidsin, et vahepeal oli aset leidnud murrang: ekslinnapeakandidaat oli nende kahe tunniga kogunud rohkem hääli, kui kogu hääletuse avamisest möödunud aja jooksul kokku.

Pealtnäha sai ühest ja samast arvutist häält anda ainult ühe korra, kuid nagu selgus, ei olnud see värk rajatud mitte IP-aadressi jälgimisele, vaid cookie´dele – eks siis ilmselt kella kahe ja nelja vahel olid Keski toetajad enda jaoks selle võimaluse avastanud. Meeldiv on asja juures siiski enne Edgari “tähelendu” püsinud tasavägisus: enne 18. oktoobrit igav ilmselt ei hakka, häälte lugemine tõotab aga tõeliselt põnev tulla!

P.S. Põgus õpetus neile, kes asja oma silmaga näha sooviksid, kuid kel sellealane kogemus puudu:

1. Kui kasutad Firefoxi: vali Tools > Start Private Browsing, seejärel sisesta uuesti URL http://valimised.err.ee/?c=11 ning hääleta uuesti – niipalju kui viitsimist on (K klikib juba kolmandat päeva).
2. Kui kasutad Operat: vali Tools > Delete Private Data > Detailed Options > Manage Cookies, seejärel vali cookied, mida kustutada (valimised.err.ee ja statistik-gallup.net), delete need, seejärel sisesta uuesti URL http://valimised.err.ee/?c=11 ning hääleta uuesti – niipalju kui viitsimist on (K klikib juba kolmandat päeva).
3. Kui kasutad Windows Explorerit: ei oska nõu anda – ei ole juba aastaid kasutanud (sellegipoolest K klikib juba kolmandat päeva).

Töökohtade loomisest Rovaniemis ja Ventspilsis

Rovaniemi linnavalitsus leidis, et kuna kriisi tõttu on ehituse hinnad langenud ja samas on samal kodutanumal hulk töötuid, saaks püsti panna mitu siiamaani kinnisvarabuumi poolt üleshaibitud ehituse maksumuse tõttu seni stand-by staatuses seisnud objekti: ühe koolimaja, ühe teabekeskuse, kolm kortermaja… Tingimus loomulikult selline, et kasutatakse eranditult kohalikku tööjõudu.

Ventspilsil selline võimalus paraku puudub: 42 200 elanikuga linn elatus senini peamiselt naftatransiidist, mis nüüdseks drastiliselt kokku kuivanud (online saab olukorraga tutvuda http://www.marinetraffic.com/ais/; tõsi küll – seal on nähtavad vaid need laevad, mille AIS-transponder on sisse lülitatud, ehk siis Arctic Sea-laadsete kadumiste puhul tollest saidist abi pole). Kuna uute töökohtade loomise perspektiiv valdavalt venekeelses Ventspilsis on üsna nutune, kaes kohalik omavalitsus kaugemale. Ma ei taha siinkohal mitte mingil juhul propageerida välismaal töötamist, ent kui ikka kohapeal kohe kuidagi mitte midagi ei leidu: Ventspilsi linnavalitsus sõlmis augustis koostööleppe Vitebskiga, tänu millele sõitsid 1. septembril 100 töötut Ventspilsi ehitajat Vitebskisse tööle (haljastajad järgnevad neile hiljem, kui objekt valmis). Samalaadsed koostöölepped on Ventspilsil ettevalmistamisel ka Moskva ja Sankt-Peterburgiga.

Reisisaatjaid siinkohal kiruma ei hakka (nende tegevus või täpsemalt selle puudumine saavad niigi tuld ja tõrva igast torust), ent mis puudutab tööharjumust või sellest võõrdumist: Ventspilsi ehitaja teab, et Vitebskisse rajatud maja püsib püsti ka aastate pärast; veeremikoristaja teab, et peale trammi järjekordset ringi alustab ta uuesti nullist – tänu saab üks neist iga päev, teine heal juhul korra aastas, ent tänu tuleb ikkagi tehtu eest, olgu see siis puhas tambur või korralik kortermaja, ent reisisaatja?

Kriisist - nii praegusest kui järgmisest

Täna andis Soome rahandusminister Jyrki Katainen intervjuu „Financial Times“-ile, teemaks kriisist väljumise strateegiad.

Kummitama jäi ministri lausutud hoiatus: „Me peame valmistuma järgmiseks languseks – see võib saabuda mõne aasta pärast“. Samasuguseid arvamusi kostab ka Eestist, paraku aga peamiselt netiväljaannete kommentaariumitest ehk siis samast ebapopulaarsest allikast, mis buumi ajal tuletas meelde sellist nukrat seaduspära nagu majanduse tsüklilisus. Muidugi on kena kuulutada, et kui kriis on läbi, siis on ta läbi, ent ei maksa unustada Murphy seadust: „Kõik teavad, kus suunas turg areneb, kuid keegi ei tea, kus suunas areneb ta peale seda“.

Väidetavalt lõi Jumal majandusanalüütikud selleks, et sünoptikud liiga palju sõimata ei saaks. Puusse panevad mõlemad, iseasi aga, kuidas me neid puussepandud prognoose kasutame: ilmateade ennustas homseks vihma, kuid oli kõigest pilvitus ja tugev tuul – ennustus läks justkui aia taha, kuid randaminek polnud ju niikuinii tolleks päevaks planeeritud? Vähemalt suund oli õige.

Nii sünoptika kui majandusanalüüs on tavateadused, nende eiramine viib aga täppisteadusteni - tagantjäreletarkus kuulub ju teadupärast täppisteaduste valdkonda. Ajal, mil USA-s märgati, et kinnisvaramulli lõhkemine võib osutuda millekski märksa (omal nahal) tajutavamaks kui vaid poleemika kinnisvarasaitide foorumites, olin pikemaajalises komandeeringus Soomes, ning sealne TV ja trükimeedia kordas päevast-päeva mantrat: on kõigest aja küsimus, millal Põhja – Ameerikast alguse saav majanduskriis jõuab Euroopasse. Mida tol ajal Eestis kuulutati, mäletame hästi, ning tänu sellele olid nädalavahetusteks kojusõidud võrreldavad planeetidevahelise reisimisega.

Kataise intervjuu juurde naastes: „Majanduse taastudes tuleb meil tõsta mõningad makse...“. Katainen pidas siinkohal silmas Taani –laadset „rasvamaksu“, heitgaasimaksu ja muud sarnast – toiduainete käibemaksu% langetamine 17-lt 12-le hääletati Eduskunnas ladusalt läbi umbes samal ajal, kui meie 2% käibemaksu tõus: ladusalt seepärast, et peale majanduse elavdamise kahandab käibemaksulangus eelkõige nende elanike igapäevakulusid, kes olulise osa oma sissetulekust kulutavad eeskätt esmatarbekaupadele: madalapalgalised, töötud, pensionärid. Ja ettepanekuid tuli peale parlamendi otsust lisakski: peaminister Matti Vanhanen leidis, et käibemaksu alandamine võiks laieneda peale poes müüdavate toidukaupade ka toitlustusasutustes pakutavatele (või siis vähemalt toitlustusasutustes pakutavale kohalikust toorainest valmistatutele), põllumajandus- ja metsandusminister Sirkka-Liisa Anttila arvas, et 10-15 aasta pikkuse perioodi jooksul võiks toiduainetele kehtestada 0% käibemaksu, või kui mitte lausa null, siis vähemtervislikud toiduained võib mingil määral ehk maksustada, tervislike toiduainete käibemaks peaks siiski maanduma nullini.