Rovaniemi linnavalitsus leidis, et kuna kriisi tõttu on ehituse hinnad langenud ja samas on samal kodutanumal hulk töötuid, saaks püsti panna mitu siiamaani kinnisvarabuumi poolt üleshaibitud ehituse maksumuse tõttu seni stand-by staatuses seisnud objekti: ühe koolimaja, ühe teabekeskuse, kolm kortermaja… Tingimus loomulikult selline, et kasutatakse eranditult kohalikku tööjõudu.
Ventspilsil selline võimalus paraku puudub: 42 200 elanikuga linn elatus senini peamiselt naftatransiidist, mis nüüdseks drastiliselt kokku kuivanud (online saab olukorraga tutvuda http://www.marinetraffic.com/ais/; tõsi küll – seal on nähtavad vaid need laevad, mille AIS-transponder on sisse lülitatud, ehk siis Arctic Sea-laadsete kadumiste puhul tollest saidist abi pole). Kuna uute töökohtade loomise perspektiiv valdavalt venekeelses Ventspilsis on üsna nutune, kaes kohalik omavalitsus kaugemale. Ma ei taha siinkohal mitte mingil juhul propageerida välismaal töötamist, ent kui ikka kohapeal kohe kuidagi mitte midagi ei leidu: Ventspilsi linnavalitsus sõlmis augustis koostööleppe Vitebskiga, tänu millele sõitsid 1. septembril 100 töötut Ventspilsi ehitajat Vitebskisse tööle (haljastajad järgnevad neile hiljem, kui objekt valmis). Samalaadsed koostöölepped on Ventspilsil ettevalmistamisel ka Moskva ja Sankt-Peterburgiga.
Reisisaatjaid siinkohal kiruma ei hakka (nende tegevus või täpsemalt selle puudumine saavad niigi tuld ja tõrva igast torust), ent mis puudutab tööharjumust või sellest võõrdumist: Ventspilsi ehitaja teab, et Vitebskisse rajatud maja püsib püsti ka aastate pärast; veeremikoristaja teab, et peale trammi järjekordset ringi alustab ta uuesti nullist – tänu saab üks neist iga päev, teine heal juhul korra aastas, ent tänu tuleb ikkagi tehtu eest, olgu see siis puhas tambur või korralik kortermaja, ent reisisaatja?
Posts
No comments:
Post a Comment