Kriisist - nii praegusest kui järgmisest

Täna andis Soome rahandusminister Jyrki Katainen intervjuu „Financial Times“-ile, teemaks kriisist väljumise strateegiad.

Kummitama jäi ministri lausutud hoiatus: „Me peame valmistuma järgmiseks languseks – see võib saabuda mõne aasta pärast“. Samasuguseid arvamusi kostab ka Eestist, paraku aga peamiselt netiväljaannete kommentaariumitest ehk siis samast ebapopulaarsest allikast, mis buumi ajal tuletas meelde sellist nukrat seaduspära nagu majanduse tsüklilisus. Muidugi on kena kuulutada, et kui kriis on läbi, siis on ta läbi, ent ei maksa unustada Murphy seadust: „Kõik teavad, kus suunas turg areneb, kuid keegi ei tea, kus suunas areneb ta peale seda“.

Väidetavalt lõi Jumal majandusanalüütikud selleks, et sünoptikud liiga palju sõimata ei saaks. Puusse panevad mõlemad, iseasi aga, kuidas me neid puussepandud prognoose kasutame: ilmateade ennustas homseks vihma, kuid oli kõigest pilvitus ja tugev tuul – ennustus läks justkui aia taha, kuid randaminek polnud ju niikuinii tolleks päevaks planeeritud? Vähemalt suund oli õige.

Nii sünoptika kui majandusanalüüs on tavateadused, nende eiramine viib aga täppisteadusteni - tagantjäreletarkus kuulub ju teadupärast täppisteaduste valdkonda. Ajal, mil USA-s märgati, et kinnisvaramulli lõhkemine võib osutuda millekski märksa (omal nahal) tajutavamaks kui vaid poleemika kinnisvarasaitide foorumites, olin pikemaajalises komandeeringus Soomes, ning sealne TV ja trükimeedia kordas päevast-päeva mantrat: on kõigest aja küsimus, millal Põhja – Ameerikast alguse saav majanduskriis jõuab Euroopasse. Mida tol ajal Eestis kuulutati, mäletame hästi, ning tänu sellele olid nädalavahetusteks kojusõidud võrreldavad planeetidevahelise reisimisega.

Kataise intervjuu juurde naastes: „Majanduse taastudes tuleb meil tõsta mõningad makse...“. Katainen pidas siinkohal silmas Taani –laadset „rasvamaksu“, heitgaasimaksu ja muud sarnast – toiduainete käibemaksu% langetamine 17-lt 12-le hääletati Eduskunnas ladusalt läbi umbes samal ajal, kui meie 2% käibemaksu tõus: ladusalt seepärast, et peale majanduse elavdamise kahandab käibemaksulangus eelkõige nende elanike igapäevakulusid, kes olulise osa oma sissetulekust kulutavad eeskätt esmatarbekaupadele: madalapalgalised, töötud, pensionärid. Ja ettepanekuid tuli peale parlamendi otsust lisakski: peaminister Matti Vanhanen leidis, et käibemaksu alandamine võiks laieneda peale poes müüdavate toidukaupade ka toitlustusasutustes pakutavatele (või siis vähemalt toitlustusasutustes pakutavale kohalikust toorainest valmistatutele), põllumajandus- ja metsandusminister Sirkka-Liisa Anttila arvas, et 10-15 aasta pikkuse perioodi jooksul võiks toiduainetele kehtestada 0% käibemaksu, või kui mitte lausa null, siis vähemtervislikud toiduained võib mingil määral ehk maksustada, tervislike toiduainete käibemaks peaks siiski maanduma nullini.