Blogimisel on vahepeal paarikuine paus tekkinud, kuna tegemist tuli teha tunduvalt elulisema ettevõtmisega - töökoha otsimisega. Loomulikult tuli tegemist teha ka töötukassaga, ning selle käigus jäi näppu üks pressis elavat vastukaja tekitanud miljonihanke eest soetatud meenetest - pastakas. Kuigi Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu nimetab pastakat infokandjaks - telefoninumber on ju peal - ei paista praktilist kasu ei kusagilt: need viis numbrit ei tohiks olla ülejõukäivad meelde jätta, ja kui kohe kuidagi meelde ei jää, siis võib need ju kasvõi kusagile kirja panna... jah, ent mitte sama pastakaga: esinduslikule väljanägemisele vaatamata on pastakasüdamiku kvaliteet kehva, aeg-ajalt jätab see pasta emiteerimise lihtsalt järgi ning siis tuleb lehe serval ringikesi joonistada, et pasta taas voolama saada. Vaimusilmas näen teabepäevalt koju naasvat töötut, helkur sabas helkimas ja taskus uhke pastakas, mida teabepäeval tarvis ei läinudki, kuna seda on juba kuuldud küllaga, kuidas koostada atraktiivset CV-d ja esineda esinduslikult töövestlusel... Kuna esimene veebruar peagi käes, asub töötu kui vähekindlustatud elanik täitma avaldust soojusenergia hinnatõusu kompenseerimiseks, kuid et täitmine läheb puhttehnilistel põhjustel üsna vaevaliselt, kostab peagi: "Krdi töötukassa - töö leidmisel neist abi pole, ja mida sa säärastelt ootadki, kes peale odava mittetoimiva nänni jagamise muud teha ei mõista!" Avaldus jääb pooleli ja töötu läheb esikusse veenduma, kas tund tagasi teabepäeval jope külge kinnitatud helkuril on ikka tähis EN 13356.
P.S. Eks ma siis kunagi helistan pastakale kui infokandjale kantud numbril: teatamaks, et "Tuub on tühi - vaja uut!"
Posts
No comments:
Post a Comment