Kuni kestsid veel läbirääkimised Auto- ja Transpordiala Töötajate Liidu ja Autotranspordi Tööandjate Liidu vahel ja oli lootust kokkuleppe saavutamiseks, räägiti rohkem streigi üldisest mõjust, kui aga kokkuleppest asja ei saanud, hakkas Matti Meikäläinen mõtteid mõlgutama selle üle, mis muutub lähiajal argielus.
Esimesed viljad saavad küpseks juba täna õhtul – kuna streik algab 18:00, räägib rahvasuu, et enne kella kuut bussi istudes võib juhtuda, et kella kukkudes peatab bussijuht sõiduki ja palub reisijatel väljuda. Homne töölepääsemine on samuti problemaatiline: senine ühistranspordi kasutaja, kel oma autot pole ning kelle kodu lähedal pole raudteejaama, saab loota vaid selle peale, et autoga naabrimees sõidab saas suunas, või siis selle peale, et ehk õnnestub takso tellida, või siis proovida pöidlaküüti, või siis tõdeda – ei tea… Autoga naabrimees või takso on tegelikult ajutine lahendus: streigiga on liitunud ka kütusevedajad, ning ehkki enne streiki pumpasid tanklad oma mahutid silmini täis, ei pruugi varudest tuleva nädalani jätkuda. Toidukauplustes annab streik esmajärjekorras tunda lühikese sälivusajaga tooterühmade osas, nagu piimatooted ning puu- ja juurviljad, olukord erineb piirkonniti, aga ka kauplusekettide lõikes: Kesko kauplusi varustava Keslogi tegevjuhi Jorma Mika Salmijärvi sõnul on kaupu laiali veetud nii, et Kesko ketti kuuluvates kauplustes on nädala lõpuni kõik kliendi poolt nõutav olemas, S-ryhma poodidesse kaupa laiali vedava Inex Partnersi juht Jorma Vehviläinen aga pelgab, et värske kraam saab poodidest otsa juba paari-kolme päevaga. Võimalik ka, et veel enne kaubavaliku hõrenemist kaupluseriiulitel hakkavad pilku riivama ülekuhjatud prügikonteinerid: ametiühingusse mitte kuuluvad prügivedajad suudavad ära vedada vaid viiendiku, paremal juhul veerandi tekkivast prügist; prioriteedid on juba paika pandud – esmajärjekorras sellised asutused nagu koolid, haiglad jne, seejärel tiheda asustusega kortermajade piirkonnad ja muud sedalaadi kohad, kuhu võivad lühikese ajaga tekkida kuhilad, hõredama asustusega rajoonide elanikel ei jää aga üle muud, kui varuda kannatust (prügi varuda ei ole vaja – see koguneb ise).
Tööstust-tootmist hakkab streik mõjutama kohe homme hommikust alates – osa töötajatest ei pääse lihtsalt tööle, kuid kõigest paari päevaga läheb asi tõsiseks otseselt toorainevoogudest sõltuvates ettevõtetes – tooraine puudumisel töö lihtsalt seiskub. Juba ainuüksi maanteetransporditöötajate streik on osa puidutööstuse tellimustest viinud välismaal, kui aga sadamatööliste osas reedeks kokkuleppet ei tule ning lossimine-lastimine seiskub, siis kipub asi kriitiliseks: läbi sadamate liigub 90% Soome eskpordist ja 70% impordist, ehk siis sisuliselt jääb Soome seisma.
Viimati nimetatu on määrav tegur ka Matti Meikäläise arvamuse kujunemisel: kui suhtumine bussijuhtude streiki on mõneti mõistev – reisijate ja teiste liiklejate turvalisuse eest vastutav pikki vahetusi sõitev mees ei tohiks olla alamakstud, siis rekkameeste ja eriti sadamtöötajate mainimine ajab harja turri: Saksamaal valitseb konsensus, et kuni majanduslangus ei ole tõusule pööranud, seni sabotaažiga ei tegelda; eestlane on nõus 15% väiksema palgaga, peaasi, et töökoht säiliks ja tootmist Hiinasse üle ei viidaks… Kummalisel kombel on uudistes küll suures koguses detaile streigis osalejate arvu, alguse kuupäeva ja kellaaja jms. kohta, läbirääkimiste rappajooksmise põhjuseid puudutatakse vaid põgusalt; oluliselt suuremat tähelepanu pööratakse läbirääkimistele ja ametiühingu nõudmistele aga netikommentaariumites, ja need ongi need põhjused, miks Matti Meikäläinen kurjaks saab. Maantetransporditöötajate puhul ei olnud ametiühing rahul liiga väikese palgatõusuga: parematel aegadel sõlmitud kollektiivlepingus seisab sees üsnagi priske palgatõus – 2 aasta jooksul 6%, praeguse vähenenud vedude mahu tõttu aga ei ole see number enam reaalne, ega ka põhjendatud: olematu inflatsiooni tõttu ei ole hinnad tõusnud iidamast-aadamast saati. Sadamatöötajate puhul on asjad segasemad ning vaidlus käib sisuliselt selle üle, mida kumbki osapool kaks aastat tagasi kollektiivlepingut sõlmides ütles või mõtles. Ametiühingu esimees Timo Räty apelleerib nüüd juba lõppeva kollektiivlepingu 21. punktile, mis käsitleb sihtotstarbelise fondi loomist, kust töölt vabastatud saaksid toetust uue töökoha otsimiseks või ümberõppeks ning mis kindlustaks seniks nende toimetuleku, ning nõuab tollele punktile viidates töölt vabastatuile aastapalga suurust kompensatsiooni, tööandjad viitavad sellele, et fondi osas ei ole lepingus nimetatud ainsamatki summat kompensatsiooni suuruse kohta; Timo Räty möönab, et ega seda summat seal ei ole jah, ning arvab, et tulevikus oleks kindlam sellised asjad kirja panna. Tolle 2008 a. sõlmitud kollektiivlepingu peamine puudus tundub aga olevat see, et leping sõlmiti ajal, mil vajadus sadamatöölise töölepingu lõpetamise järele tundus äärmiselt ebatõenäoline. Teisisõnu siis – Soome eksport ähvardab seiskuda seetõttu, et kaks aastat tagasi sai keegi millestki valesti aru, unustas midagi või väänab läbirääkimiiste strateegiast lähtudes tõtt. Juba on liikvel sahinaid, et Eduskunna kuluaarides arutatakse, milline seaduslik vahend oleks sadamatöötajate kohustamiseks tööd jätkata etem: kas selline, nagu 2007 a. spetsiaalselt tervishoiutöötajate streigi puhuks vastu võetud seadusemuudatus, või oleks otstarbekam kasutada taktitat, mida Urho Kaleva Kekkonen seitsmekümnendatel vedurijuhtide streigi puhul praktiseeris: saata streikijad kordusõppustele.
Illustratsiooniks mõned nopped netikommentaaridest:
- Streigi pooldajatele: kui palju te oleksite nõus rohkem maksma bussipileti eest, prügiveo eest, kaupade eest poes? Palgatõus toob paratamatult kaasa transpordikulude tõusu.
- Paberitootjad juba streikisid ennast töötuteks – ok, alguses sai 500 päeva kõva kompensatsiooni, aga pärast ?! Nii mõnigi Valkeakoskel või Kemijärvel istub praegu “ümberõppekoolitusel”, kuigi teeks parema meelega tööd, kasvõi 10% endisest pisema palga eest.
- Sadamatöölistel on kindlasti uhke tunne omada sellist võimu, millega saaks terve Soome selili… Sellise võimuga peaks aga kaasas käima ka vastutustunne
- Ärge siis imestage, kui statistikaameti järgmine aruanne näitab, et majandus ei pöörandki tõusule, et ekspordiettevõtted kukuvad kokku, et tellimused voolavad välismaale, et tööpuudus süveneb..
- Majanduslanguses on ilmselt põhi käes ja loodetavasti peaks asi pöörduma tõusule – mida teeb soomlane sellises olukorras? Hakkab streikima.
Posts
No comments:
Post a Comment