Eile Tartus toimunud Reformierakonna volikogul ütles peaminister Andrus Ansip: “Eesti huvides on tugev eurotsoon ja me peame rahanduslikult tugeva eurotsooni eest seisma ka selle liikmena”, paljude tolle tugeva eurotsooni riikide elanike jaoks on aga euro ikka veel võõras raha: Eurobaromeetri 2008 a. uuringu põhjal arvutab suuremate ostude puhul üle kahe kolmandiku prantslastest ja belglastest ning ligi kolmandik soomlastest hinda endises rahvuslikus valuutas, iga kümnes soomlane konverteerib hinnad mõttes markadeks ka igapäevaostude puhul. Eurole ülemineku otstarbekuse kohta arvasid tagantjärele ligi pooled sakslatest ning kaks kolmandikku küsitletud itaallastest ja hispaanlastest, et parem oleks olnud jääda oma raha juurde. Hinda mõttes markadeks arvutades lähtub soomlane harjumuse tõttu algsest kursist 1:6, kuna aga kaheksa aasta jooksul on inflatsioon kahandanud ka euro väärtust, arvab Statistikakeskuse aktuaar Juhani Pekkarinen, et kaupade ja teenuste hinda aluseks võttes oleks algse 1:5,94573 asemel tänase seisuga täpsem 1:5,29. Statistika statistikaks: kaks aastat tagasi Poris elades unustasin kord võtmed korterisse ning ukse avamine läks maksma 20 eurot, esikukapi uksel rippus aastast 2000 sinna ununenud sedel, kus kirjas lukksepa telefoninumber koos hoiatusega, et ukse avamine maksab 30 marka – kursiks tuleb seega 1:1,5. Eurole üleminekuga kaasnenud hinnatõusu kohta arvavad soomlased, et kõik on ok: kui varem maksis tass kohvi 1FIM, siis nüüd 1€ - kus siin see hinnatõus on ?! Eestil on õnneks veel kümme kuud aega arvesse võtta ülejäänud eurotsooni kogemusi ning seda ka tehakse: ettevalmistamisel on ausa hinna kokkulepe erasektoriga, mis takistab kunstlikke hinnatõuse, tarbijakaitseamet alustab lähikuudel aktiivset hinnaseiret ning seda praktikat on kavas jätkata ka pärast euro kasutuselevõttu.
Posts
No comments:
Post a Comment