Homses Postimehes…

… on loodetavasti lugeda nii mõndagi sellist, mis meelt rõõmustab, ehk siis vabandan, et selle postituse pealkiri sai pisut eksitav (ent atraktiivne sellegipoolest, onju!). Ent sellegipoolest: miskit googtsides (koksides?) pakkus otsing muuhulgas homme oma avaldamise kaheaastast juubelit tähistavat Postimehe kirjutist, kus mõned mõtlemapanevad numbrid 2008 aasta esimese veerandi algusest (mitte  I kvartali, vaid kooliveerandi):

• Augustis lisandus 3170 uut registreeritud töötut
• Augusti lõpuks oli registreeritud töötuid kokku 18 775
• Võrreldes 2007. aasta sama perioodiga, kasvas töötus 45,2 protsenti

Eelpoolmainitud Postimehe toimetaja Kaire Uuseni kahe aasta vanust kirjutist tööpuuduse kasvu kohta saab lugeda siit; tänast Tallinna abilinnapea Priit Kutseri kirjutist tööpuuduse leevendamise meetmete kohta saab Delfi arvamusterubriigis lugeda siit…

Nood kirjutised on ju kaks täiesti erineva keeduajaga kartulit, kuid miks ma neid samas kastrulis keedan: ehkki Tallinna linna poolt vastuvõetud meetmed tööpuuduse leevendamiseks on propagandistlikud, kunstlikult loodud jne jne jne – no tule rääkima seda inimesele, kes sellel nn. palaganil leidis peale kaks aastat ilma tööta olemist kasvõi reisiaatja töökoha ja võib üle pika aja perele kasvõi paki makarone välja käristada, ja saad sõna “tööturupalagan” peale kindla peale molli.

Ise oleksin kaks aastat tagasi teadmises, et töötus on aastaga kasvanud 45,2%, kiiruga hakanud “voolikuid lahti kerima”, kuid esiteks ei kuulunud ma valitsusse ja teiseks elasin tollal Soomes ja kuulsin vaid päevast-päeva tolle maa uudistest, et on kõigest aja küsimus, millal USA-st alguse saanud kriis jõuab Euroopasse…. Eestis toimuvat iseloomustab kõige paremini Mihkel Raua tõdemus, kes võttis 2008 detsembris aja täiega maha: lendas lõunamaale ja puhkas täiega ja ei jälginud mitte mingeid päevauudiseid (õige tegu – mis puhkus see muidu oleks!); 2009 jaanuaris Eestisse naastes ja hetkeolukorra vastu huvi tundes sai sõpradelt vastuse: “Peaministri arvates on olemas oht, et kriis võib peagi jõuda ka Eestisse”.

Selgituseks eelnevale: ma ei ole kesik ning ma ei arva, et reisisaatjate ametikohtade loomine on hea lahendus tööpuuduse leevendamiseks; samas olen ma veendunud, et s*tt lahendus on oluliselt parem kui lahenduse puudumine.