Kriis tasapisi möödumas?

Masu mõõnapunkti möödumist ja majaduse tõusulepöördumise väljendamist numbriliste näitajate kaudu laidetakse alatasa maha – nood numbrid ei kajastavat reaalsust, olevat võetud värskeltvõõbatud laest jne jne jne. OK – annan siis omalt mõned puhtsubjektiivsed, visuaalsetel vaatlustel põhinevad, kuid mittenumbrilised näitajad.

Tolle deduktiivse idee iva pudenes peakolu sisse teise ilmasõja eelse perioodi kohta käivast legendist, mille kohaselt olevat Inglise luurel olnud aimu Saksamaa kurikavalate kavatsuste kohta juba ammu enne Saksamaa kallaetungi Poolale, ning seda  tänu Saksamaa otsusele tõsta riiklike toetuste jms. abil olulisel määral seakasvatuse mahtu. Smithid imestasid “Milleks?”, kuna Scmidtide toitumisharjumusi teades eeldanuksid britid proportsionaalselt ka hapukapsa kasvatuse kasvu, ning asusid nuputama, et mida nonde lisanduvate schweinedega Saksas peale hakatakse. Lihaga on klaar, kisaga ka, kuna peale seakisa ei tohtivat tapamajas mitte midagi raisku minna (ega ma eriti ei imestakski, kui sakslased on tänaseks oma tuntud teutooni tõhususega litsensi tollele kisale türk… sorry: teistele tublidele Germany kodanikele kahekümneprossase kasumimarginaaliga maha müünud). Sisu ehk liha juurest jõudsid briti luurajad pakendi ehk seanahani, millest saab jah valmistada luksuslikele Horchidele sisepolstrit, ent –uups!- ka sõdurisaapaid.

Tänasesse päeva naastes: ettevõte, kus hetkel töötan, toodab muuhulgas ja (suht suures osas) lastikäsitlemise mehhanismide komponente, ning mitte mingeid laokärusid, vaid sadamates ja transporditerminalides kasutatavate masinate osi – merekonteinerite haaratseid, terminalitraktorite raame, tõstukimaste jne. OK – tegemist on allhankega, kuid mitte odava allhankega: tellijad on eranditult Euroopa tootjad (kelle kvaliteedinõuded oikui kõrged), ning kui keegi postituse lugejatest leiab mõnest Aasia sadamast masina (tõstuki, terminalitraktori vms), mille marginime esimene silp ei ole KOM.. TOY.. DAE.. HYU.. FUJ.. või mistahes mitteAasia tootja oma– saatke palun pilt: vaevatasu lubada ei julge, kuid üritan!

Nagu juba alguses lubatud: numbrilisi näitajaid ei saa ja pealegi pole mul õigust neid avalikustada kaa. Kuid mida tahtsin oma “deduktiivse” meetodiga rõhutada: tellimuste mahud on kasvanud, mõne toote puhul koguni kordades, ehk siis – Euroopa vajab aina enam masinaid, mis teisaldavad suuri kaubakoguseid transporditerminalides ning neid masinaid toodavad Euroopa tootjad. Jah, muidugi laadivad need masinad laevadelt maha ka Aasiast saabunud konteinereid Hiinas toodetud odavkaubaga, kuid siinkohal (vähemalt metallonstruktsioonide osas) jälle ühes varasemas postituses mainitud tõsiasi:

1. Kui miski allhanke osa-või-asi on suurem kui FEU (40-feet merekonteiner), ei tasu see Euroopa lõpptarnijale üldjuhul Aasiast tellimist (kui tegemist pole just laevatäiega)
2. Kui miski allhanke osa-või-asja kohaletoimetamistähtaeg on lühem kui 5 nädalat, ei tasu see Euroopa lõpptarnijale üldjuhul Aasiast tellimist (kui tegemist pole just laevatäiega)