100 000 töötut = 100 000 valijat 06.03.2011

Tallinna tööbörsi järjekorda kujutavatest poliitplakatitest tegi osavate käte ring üsna kähku valmis vahva plagiaadi (üks näidis kohe siinsamas kõrval, ülejäänute vaatamiseks kliki pildil). Tolle järjekorra kokkukogumine pelgalt reklaamiotstarbelise pildi tegemiseks polnud ehk päris eetiline (Tallinna ettevõtlusameti juhi Kairi Teniste sõnul märkisid paljud kohaletulnud kandideerimise eesmärgina ankeeti  “lihtsalt leida tööd, nõus igasuguse tööga”), kuid ma ei suuda kohe mitte kuidagi uskuda, et nonde enam kui 100 000 registreeritud töötu hääled enne XII Riigikogu valimisi Keski konkurentidel suud vett jooskma ei aja (lihtsalt seekord sai Kesk esimesena paugu lahti). Mida edasi, seda huvitavam: valitsusliidu kõmisemine haridusse investeerimisest tähendab tänasele töötule keevitajale seda, et viie aasta pärast on ta töötu insener, seni Tallinna poolt pensionäridele enne jõuluid pakutud präänik aga on konkreetselt kontol nähtav & taskus tuntav: ma ei imestaks, kui sel aastal peaksid pensionärid ses osas käppa imema, kuna töötud on samuti valimisõigusega kontingent. Kuid kõmistamine ei pruugi kriisi tingimustes teab kui efektiivselt peale minna ka nendele, kes ei kuulu kahe eelmainitud kontingendi hulka: enam ei pea ju rabama ja on aega arvutada seda, mida andis Indrek Neivelt projekti “Noored kooli” raames 11. klassi matemaatikatunnis ülesandeks (õpilastel oli  järg parasjagu logaritmi arvutamise ja eksponentvõrrandite juures): kui Euroopa neljanda ja viienda riigi nominaalne SKT inimese kohta on 40 700 eurot ja Eestis 9500 ning nendes riikides kasvab nominaalmajandus keskeltläbi 4,6 protsenti, siis kui kiiresti peab kasvama Eesti majandus, et jõuda 15 aastaga viie jõukama riigi hulka – nominaalkasvult? Õpilased lahendasid ülesande ära ning said teada, et Eesti majandus peaks igal aastal kasvama üle 15 protsendi ja niiviisi viisteist aastat järjest.