1. aprilli seisuga oli Eestis ühtekokku töötuna arvel 95 086 inimest, mis tähendab, et registreeritud töötute arv vähenes 158 inimese võrra, ka töötuse protsent on püsinud juba viimased viis nädalat 14.6 protsenti. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on uudis registreeritud töötuse vähenemisest igati postitiivne, minister avaldas lootust, et tööturu seis on tõesti paremaks muutunud, kuna juba viimased viis nädalat on näidanud madalat ja vähenevat registreeritud töötute arvu. Sõna “registreeritud” toob paraku meelde mälestused ajast, mil miilitsa palk olenes sellest, kui palju õnnestus tal lahendada registreeritud kuritegusid, ning et registreerimata kuritegu ei olnud tarvis lahendada, kaasnesid jalgrattavarguste või sahvrisse sissemurdmiste kohta kuriteoavalduse kirjutamisega alailma miilitsapoolsed manitsussõnad: “Mis sellest avaldusest ikka kirjutada, niikunii neid pätte kätte ei saada: meil tööd niigi palju, mehi vähe ja masinaid väljasõitudeks ei jätku”, ehk siis kuriteo registreeris miilits meeleldi vaid juhul, kui selle lahendamine enam-vähem kindel. Miilitsa tolleaegseid kinnimätsimisi pole tagantjärele võimalik mõõta - kui palju pisipättusi registreerimata jäi, tänapäeva töötute puhul aga oleks üsna huvitav teada, kui suure osa töövõimelise elanikkonna eest ei ole tööandja tasunud sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu või ei ole isiku sissetulekust maha arvatud üksikisiku tulumaksu, kuna sissetulek puudub – millegipärast kaldun arvama, et selliseid isikuid on rohkem, kui registreeritud töötuid. Iseasi, kas keegi seda teada tahaks: samalaadselt miilitsa tolleaegsele süsteemile, mille järgi ei olnud registreerimata kuritegu lahendada tarvis, kuna seda polnud ju justkui sooritutatud, pole registreerimata töötut samuti ju justkui olemas.
Posts
No comments:
Post a Comment