Järjekordne JOKK ?

Loodetavasti on tööandja tööriistade kasutamine oma haltuuraobjektil piisavalt hell teema peale seda, kui linnavolikogu kantselei välissuhete nõunik Riina Altpere kasutas linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti palvel oma tööaega ja töötelefoni selleks, et neile Keskerakonna infomaterjale pakkuda. Uuesti üritamine oleks ju täielik ämber: üheks korraks oli "aga-teised-teevad-ju-ka"-standardvabandus käepärast varrukast võtta (Keit Pentuse Riigikogu blanketile prinditud valimispropaganda, mille Pentus pealegi kinni maksis), kuid kui uut näpuganäitamist varrukas varuks pole ja eelmise ämbrikolina mõlgidki alles haljad - kindlam on mitte proovida.
Seepärast arvangi, et puhtakujulise kokkusattumusena kohtusid täna mu postkastis Tallinna volikogu kandidaadi Marek Jürgensoni valimisflaier ja Kesklinna linnaosavanema Marek Jürgensoni kiri. Kandidaadi flaier polnud sugugi pealetükkiv, andis vaid ülevaate viimastel aastatel kordasaadetust; linnaosavanema kirjast sai ülevaate hetkeolukorrast vanalinnas, seda iseäranis jalakäija aspektist ning seda ühes ettepanekuga saata omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid, kuna novembrisse-detsembrisse on kavandatud vanalinna ja jalakäijate turvalisust käsitlev ümarlaud, teemadeks jalakäijate tsooni laiendamine versus vanalinna sulgemine autoliiklusele pluss jalakäijate alade loomine lisaks Rotermanni kvartalile mujalegi kui pelgalt vanalinna.
Igatahes edendamist väärt algatus! Ja kuigi minul tuli linnaosavanem Jürgensoni kirja ja linnavolikogu kandidaat Jürgensoni flaierit kõrvutades pähe kole mõte, et kui ma Jürgensoni ei vali, siis jääbki Nunne tänava kaudu igal nädalal vanalinna sisenema üle 11 000 auto - mu oma viga: eks igaüks mõtle oma rikutuse piirides.

Ja juriidiliselt on korrektne ka see, et eelvalimiste esimeseks päevaks ilmus nii mõnegi linnaosavalitsuses asetseva valimisjaoskonna ukse ette tänavakividele tuttav logo: "Tallinn aitab" - kui sõnum vaatamata kümneruutmeetristele plakatitele ja peatustesse paigaldatud reklaamile siiani kõigi abivajajateni jõudnud ei ole, pistetakse see nina alla neilegi, kes valitsuse tegematajätmiste tõttu nina norus käivad.

Jokk-reklaamis mõnda Eesti erakonda süüdistada on alusetu, mõned nupud mujal maailmas hakkasid nokkima juba tol ajal, kui Eestis oli ainult üks ja õige partei ning F1-karusell pöörles suures osas tänu tubakatootjate rahadele, sealt ka "Tallinn aitab"-laadne informatiivsus: mustas šriftis sõna "West" hõbedase McLareni küljel ei kanna mittesuitsetaja jaoks mitte vähimatki inffi, kui aga sama fontiga on vormeli küljele kirjutatud "Mika" või "David" - sealt saab vajaliku teabe ka võileivaga köögist naasev reklaamipausi lõpu maha maganud spordisõber.
Reklaamikeelu nõrkuse sõnastas tabavalt Ayrton Senna: "Selle pärast, et etapi võidan kas mina Marlboro-punasel või Nigel Cameli-kollasel autol, ei hakka küll keegi suitsetama, kuid olenevalt sellest, kumb meist ületab esimesena finišijoone, võib mõni suitsumees marki muuta küll".
Ja suitsumeesteni sõnum jõudiski: punane vormel valgete kolmnurkadega või kollane auto sinise kaameli siluetiga olid mõistetavad sapienti sat, ülejäänud niikunii sihtgruppi ei kuulu.

Tubakareklaami osas olen üsna ükskõikne, kuna oma kindel eelistus on olemas (ning see tootja reklaamile hiigelsummasid ei kuluta) ja pealegi ei tule reklaamikulud minu taskust. Kuid too "Tallinn aitab"-reklaam, mida tegelikult vaja pole (kuna teavitada saaks ka lihtsamalt) - sellise tööandja töövahenditega tehtava oma haltuura lõpetamiseks näen kahte võimalust:

1. Lihtsam võimalus: modifitseerida valge aerosoolvärvi abil tänavakividele läbi trafareti lastud abipaketi "TALLINN AITAB" reglamid ümber "TALLINN - AITAB!"
2. Veel lihtsam võimalus: pühapäeval 18.10 toimuvad KOV valimised.