8. nädal

Tallinnas ja Harjumaal on nädalaga lisandunud 68 uut tööpakkumist, veebruari esimese nädalaga võrreldes aga kokku lausa 223, kokkuvõttes on kohe lõppeva kuu pilt pealinnas ja lähiümbruses pakutavate vakantside osas siis selline:

		5. nädal	6. nädal	7. nädal	8. nädal
	ArikoReserv	3	3	4	4
	CV-keskus	722	802	789	816
	CV-online	749	792	795	861
	EkspressJob	170	186	202	176
	HR Factory	3	5	5	4
	Hyppelaud	39	41	35	39
	Manpower	6	13	14	9
	M-Partner	1	1	1	1
	Personalipunkt	4	4	3	2
	Töö24	8	12	8	7
	Töötukassa	206	241	213	219
	Varumeesteenindus	2	1	3	2
	KOKKU	1913	2101	2072	2140

Ühtlasi on tööjõuturg muutunud paindlikumaks: raskused uue töökoha leidmisel on toonud kaasa ka suurenenud huvi Eesti tööturu jaoks ebatüüpiliste töökohtade vastu; tüüpiliseks Eesti puhul saab pidada seda, et väga vähe on ajutise iseloomuga töökohti ning see ei ole muutunud ka majanduslanguse tingimustes, samal ajal on oluliselt kasvanud tööotsingul olevate inimeste valmisolek võtta vastu ka ajutise iseloomuga tööd. Statistikaameti tänases pressiteates toodud andmete põhjal otsis 2007. aasta IV kvartalis ainult alalist tööd 57% töötutest ning neid, kes otsisid küll alalist tööd, kuid oleksid nõus olnud vastu võtma ka ajutist tööd oli 39%. 2009. aasta IV kvartalis otsis ainult alalist tööd 32% töötutest ning 63% oli neid, kes otsisid küll alalist tööd, kuid oleksid nõus vastu võtma ka ajutise töö – ehk siis paljude perede majanduslik olukord on sedavõrd raskeks muutunud, et ollakse nõus ükskõik millist tööd vastu võtma, et pere majanduslikku olukorda parandada.

Kui kodumaalt tööd kohe mitte kuidagi ei leia, on esimene päästev mõte suunata otsiv pilk kaugemale, kuid selles osas on lõunanaabrid meist juba ette jõudnud, ehk siis lätlased-leedukad on asunud ohustama tüüpilise Ida-Euroopa võõrtöölise musternäidisena tuntud “Poola torumehe” positsiooni: 2009 a. IV kvartalis registreerus Inglismaale tööle 5035 Lätist saabunut (aasta tagasi 1965), möödunud aasta jooksul võttis end saareriigis töötajana arvele 15 385 lätlast (aastal 2008 – 6980); Leedust saabus möödunud aasta IV kavrtalis 4250 immigranti ja aasta jooksul kokku 14 720. Nüüdseks on lätlaste ja leedukate osakaal tööloataotlustest 35 protsenti, poolakate vastav näitaja on 45 protsenti. Lätlastele väljastatud töölubade arv on möödunud aastaga enam kui kahekordistunud, leedukaid lubati tööle 30 protsenti rohkem. Põhjamaades on lätlased samuti turgu solkinud, nõustudes tegema tööd, mille eest Eesti elanik on harjunud küsima 9€ tunnist, 5€ eest: keeleoskuse puudumine ja kohaliku töökultuuri mittetundmine on muidugi lätlase miinusteks, ent ilmselt kaalub renditööjõu tellija jaoks 30% kokkuhoid kohanemisraskused uute töötajatega üles. Teisalt: kuna eestlane on põhjanaabri jaoks siiski suht tuttav nähtus, kes ehkki leeduka-poolakaga võrreldes mitte just kõige odavam tööjõud, kuid see-eest töökultuuri ja üldist kultuuritausta tundvana turvaline valik – äkki koidab meile miskit Olkiluoto3 tuumaelektrijaama ehituselt? Seni töötasid sellel vastutusrikkal objektil poolakad-ukrainlased-jne, sõna otseses mõttes kirjaoskamatutest portugalist pärit töödejuhatajatest oli juttu Delfis: täna sahistati ju sellest, et Nicolas Sarkozy annab Olkiluoto3 peatöövõtja Areva tegevjuhile Anne Lauvergeonile kinga, kuna tellimusgraafik on kolm aastat plaanist maas ja Areva kahjum konkreetse projektiga seoses küünib kahe miljardi euroni – ehk muutub ka personalipoliitika ja koidab midagi meilegi? Leedu ehitusmeestel on perspektiiv olemas – Valgevene Ostrovetski rajooni Mihailiški küla kohale rajatav tuumajaam, mille esimese bloki käivitamine on planeeritud aastasse 2016, teine blokk käivituks 2018; ehitajate palgad oleksid Leedu mõistes astronoomilised: 5700 litti (25 830 kr) kuus ja töölkäimine käepärane – 20 km Leedu piirist, 55 km Vilniusest.