Olukord tööjõuturul (Tallinn ja Harjumaa)

Töötute arv jätkab seni veel kasvamist, saavutades Töötukassa juhi Meelis Paaveli arvates kõrgpunkti märtsis – aprillis, samas on tasapisi, kuid siiski kasvama hakanud ka tööpakkumiste hulk. Kui möödud aasta III ja IV kvartali jooksul oli pilt kahes suuremas töövahendusportaalis üsna nutune – CV-online`s kippus Tallinna ja Harjumaa vakantside arv langema alla 300, CV-keskuses püsis napilt üle kahesaja – siis hetkel on pilt juba pisut lootustandvam, tööpakkumiskuulutusi Tallinnas ja Harjumaal 12. veebruari oli üleval järgnevalt:

		5. nädal	6. nädal
	Ametro	1	0
	ArikoReserv	3	3
	CV-keskus	722	802
	CV-online	749	792
	EkspressJob	170	186
	Fontes	3
	HR Factory	3	5
	Hyppelaud	39	41
	jobbXtra	0	0
	Manpower	6	13
	M-Partner	1	1
	Personalipunkt	4	4
	RightHead	0	0
	Töö24	8	12
	Töötukassa	206	241
	vakants.ee	0	0
	Varumeesteenindus	2	1
	KOKKU	1917	2101

Nädalaga on niisiis lisandunud 184 uut tööpakkumiskuulutust, juurde tuleks ilmselt ka arvata 16.02 Tallinna linna poolt korraldataval tööbörsil tööotsijaid ootavad 400 eri valdkonna sotsiaalset töökohta.Täpsusest on eeltoodud tabel muidugi kaugel: Töötukassa ja CV-online`i töökuulutused kattuvad osaliselt, osa pisemate personaliotsingufirmade pakkumisi on üleval suuremate tööotsingusaitide lehekülgede, niisiis ei saa seda pidada mingiks statistikaks, kuid mingi ettekujutuse sealt siiski saab.

Selle kohta, millistele erialadele kui palju vakantse on, ei hakanud meelega kokkuvõtet tegema – see kajastanuks kõigest hetkenõudlust, kuna aga mõnedel ametialadel ei pruugi kriisieelne tõõjõuvajadus taastuda enam kunagi, seisab nii mõnelgi töötuksjäänul ees vajadus ümberõppe järele, enne ümberõpet oleks aga hädatarvilik teave selle kohta, milliseid ametimehi läheb vaja lähikümnenditel, ning hetkel küll sellist teavet saadaval ei ole. Teada on ehk vaid niipalju, et vananeva rahvastikuga Euroopas ei kao mitte kuhugi nõudlus tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate järele, muus osas on palju erinevaid ja vastukäivaid prognoose: kriisi alguses ennustati ilusalongidele kadu, kuna salongi asemel püütakse kitsastes oludes hakkama saada koduste vahenditega – samal ajal aga pole nõudlus iluteenidajate järele kadunud; ehitusmeestele soovitati kinnisvarabuumi lõppedes kellu heaga varna riputada, majandusteadlane Heido Vitsur aga leiab, et kuni Eesti elamufond on selline, nagu ta on, ei saa vähegi talutavas majandusolukorras nõudlus elamuehitusele veel niipea alaneda, mis muidugi ei anna ehitustöölisele alust loota, et kunagi tuleb tagas kriisieelne kuldaeg, mida Merko üldehitusdivisjoni direktor Tarmo Pohlak tabavalt kirjeldas: “Saabub ehitusobjekti väravasse tuttuus suuremat sorti Lexus, sealt astub välja tunkedes plaatija, võtab pagasiruumist tööriistad kaasa ja suundub oma tööfrondile“.

Tallinna ja Harjumaa tööjõuturul toimuvaga püüan edaspidigi kursis olla, muude piirkondade kohta ei julge paraku sõna võtta: toimuvast arusaamiseks on teinekord lisaks numbritele tarvis teada ka taustainfot, mida mul aga Tallinna elanikuna muu Eesti kohta napib.