Narva volikogu ettepanekust tänase Tallinna tööbörsi kontekstis

Täna toimunud Tallinna tööbörsil oli konkurss kõva: pakutavad 400 vaba töökohta tõid kohale 3000 soovijat, ehk siis 7,5 kandidaati ühe töökoha kohta. 400 on jah vaid piisake meres, kuid siiski parem kui mitte midagi. Lisaks töökohtade loomisele on asjal veel teinegi positiivne külg: lisaks reisisaatjatele, koristajatele ja sotsiaalhoolekandetöötajatele leidsid 162 inimest töö heakorra alal (haljastajad, pargi- ja kalmistuvahid) – seni ostis linn seda teenust sisse.

12. veebruaril saatis Narva linnavolikogu valitsusele ettepaneku luua 1. aprilliks 50 000 riigieelarvelist sotsiaalset töökohta, töölevõetute rakendamisega tegeleksid kohalikud omavalitsused. Ettepaneku järgi makstaks igale sotsiaalsele töökohale võetud töötule 5000 krooni kuus, arvutuste järgi läheks 50 000 sotsiaalse töökoha ülalpidamine riigile maksma 336 miljoni krooni kuus, sellest kolm neljandikku ehk 248 miljonit saaks aga riik maksude ja maksmata jäänud riiklike toetuste näol sisuliselt tagasi. Ehkki sotsiaalsete töökohtade loomisest rääkides riiki enam tegevusetuses süüdistada ei saa – pean siinkohal silmas palgatoetust ettevõtjale uue töökoha loomisel, ei saa ainuüksi eraettevõtjale lootma jääda: tööpuudus hakkab kahanema sageli alles tükk aega pärast SKT numbrite ülespööramist. Ettevõtted vaatavad oma kulud üle, koondavad ja see peaks kokkuvõttes tooma tootlikkuse kasvu, ehk nagu ütles majandusteadlane Andres Arrak: “Kõik majanduslangused on selleks vajalikud, et toimuks majanduses korrektsioon ja struktuuri kaasajastumine. Meeldib see meile või mitte, aga kõik see käib läbi tööpuuduse olulise kasvu”. Narva linnavolikogu esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on välja pakutud arv 50 000 töökohta üsna tinglik. “Võib-olla on sellise palgaga töösoovijaid ka vähe, kuid asi on põhimõttes. See arv oli võetud selleks, et näidata, millise rahaga saab inimestele töökohti pakkuda. Kuidas ja millega neid hõivata omavalitsustes, teab igaüks ise,” ütles Stalnuhhin ERR uudistele. «Mina isiklikult ei näe mingit probleemi, et Narvas 3000 inimesele tööd anda - kas lumekoristust, haljastust, vanurite toetamist ja nii edasi. Võimalusi on kuhjaga”. Narva linnavolikogu esimehe hinnangul ei oleks sotsiaalsete töökohtade loomiseks vajalik summa riigile mingi probleem «Olemas on stabilisatsioonifond, valitsus kavatseb võtta ca 5 miljardit krooni võlgu,» rääkis Stalnuhhin.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis möödunud aastal koostatud tööjõu vajaduse prognoos näitab tööpuuduse määraks aastal 2016 seitse protsenti ehk 45 000-50 000 töötut. MKM-i majandusanalüüsi talituse eksperdi Mario Lambingu hinnangul on täiendavate töökohtade loomist ette näha eelkõige teenindussektoris, suur vajadus on järgnevatel aastatel õpetajate-õppejõudude, arstide ja sotsiaaltöötajate järele, kaks kolmandikku kogu vajadusest moodustavad oskustööliste ja spetsialistide kategooriasse kuuluvad töötajad, viiendiku teenindajad; juhi kohti jagub igale kümnendale töötajale, lihttöötajaid, kellelt ei nõuta erilist ettevalmistust, vajatakse aga veelgi vähem. Siinkohal pean vabandama, et panin oma üle-eelmises postituses pisut pada: ülevaade perspektiivikamatest ametitest on MKM-l siiski olemas; ka Eesti Panga 12.02 teade ennustab, et lähitulevikus ei taastu hõivatute arv ning jaotus tegevusalade lõikes samasugusena. Vajadus sotsiaalsete töökohtade järele on seega ilmselgelt olemas, seda enam, et statistikaameti andmetel oli eelmise aasta kolmandas kvartalis tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse, sama palju oli heitunuid ka neljandas kvartalis.