Täna üritas Töötukassa ümber lükata majandusekspert Indrek Neivelti poolt möödunudnädalases Vikerraadio “Reporteritunnis” väljaöeldud väidet, et Eestis puudub korralik statistika selle kohta, mida töötud teha oskavad ja millised on nende ootused – tõepoolest, Töötukassa lehelt leiab exceli tabeli registreeritud töötutest maakonniti viimase ametiala järgi, teisisõnu siis vaid statistika selle kohta, mis kutsealal on kus maakonnas kui palju inimesi tööta jäänud, muud teavet Töötukassal paraku pakkuda pole. Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste selgitas küll Delfile, et kui tööandjal on konkreetsem huvi Eestis ettevõtlusega alustada või seda laiendada, aitavad teda töötukassa tööandjate konsultandid, ka antakse infot töötukassa klientide oskuste kohta EASile, et EAS saaks sellest vajadusel investoreid teavitada ning välisinvestori suunata sobivate kandidaatide leidmiseks meie tööandjate konsultandi poole – kuna võtsin end 01.06.2009 ehk siis kõigest kuu peale Tööturuameti ja Töötukassa ühendamist töötuna arvele, tean omadest kogemustest öelda, et vähemalt tol ajal piirdus teave töötu kohta järgnevaga:
- ees- ja perekonnanimi
- elukoht
- vanus
- sugu
- viimane ametikoht enne töötuks jäämist
- millisel kutsealal soovib töötada (sinna läks kirja viimane ametikoht enne töötuna arvelevõtmist)
- keelteoskus (suulist ja kirjalikku eraldi ei küsitud, taset samuti mitte)
- autojuhiload
- kontaktandmed
Teisisõnu siis on Töötukassa tabelist potentsiaalsele tööandjale tolku vähe: tabelist võib küll teada saada, et hetkel on Tartumaal 16 töötut treialit, ent seda sealt teada ei saa, et üks neist treialitest loeb taanikeelseid tööjooniseid, teine on osav tõstuki kasutamises, kolmas oskab gaaskeevitust, neljas nikerdab vabal ajal omakonstrueeritud radaridetektoreid, viies on eelmise valmistatud illegaalsete seadmete turustamiseks loonud internetipõhise müügivõrgu Põhja-Ameerikas jne jne jne…
Tolle puhtstatistilise tabeliga võrreldes on Töötukassale edastatud tööpakkumiste leht vägagi asjalik: peaaegu kõikide pakkumiste kohta on olemas pakutava töö kirjeldus, nõudmised kandidaadile, teave väljaõppe kohta jne. ning seda mõnel puhul koguni detailsemalt kui mõnes personaliotsinguportaalis, ainsaks miinuseks on exceli tabeli kasutamismugavus: ebamugav sirvida ning mõni sobiv pakkumine võib kogemata kahe silma vahele jääda – miks ei võiks kogu see teave saadaval olla samal moel nagu personaliotsinguportaalides, kus lisaks peamistele kriteriumitele nagu asukoht ja valdkond olemas ka rida muid otsimist hõlbustavaid filtreid: tööpakkumise aeg, pakutav positsioon, praktika või hooajatöö.. Ja siit järgmise mõtte juurde: kuna eeldatavasti tunnevad vaba tööjõu vastu huvi ka personaliotsingufirmad, siis ei tohiks ju Töötukassa, personaliotsingufirmade ja tööpakkujate koostööna olla teab kui keeruline luua lehte, kus üleval kõik hetkel Eestis saada olevad vabad töökohad, eeskuju ei ole vaja kaugelt otsida (kliki pildil):
Tegelikult ongi Sotsiaalministeeriumil kavandatud sellise iseteenindusportaali avamine - sotsiaalminister Hanno Pevkur: “Plaanis on teises kvartalis avada iseteenindusportaal, mille eesmärgiks on kokku viia tööturu osapooled — portaaliga jõuab töötukassa peamine teenus, töövahendus, tehniliselt kaasaega”. Järelikult oli Indrek Neiveltil tänase seisuga paraku siiski õigus ning Töötukassa vastuväited ei ole põhjendatud.
P.S. Eelnevaga ei tahtnud ma mitte mingil moel kritiseerida Töötukassa tegevust tervikuna, vaid kõigest konkreetset Töötukassa teenuste osakonna (mis siin salata -pisut eksitavat) vastust konkreetsele Indrek Neivelti konstanteeringule, Töötukassat ennast küll tegevusetuses süüdistada ei saa - möödunud aasta 1. maist Tööturuameti ja Töötukassa ühendamise tulemusena loodud institutsioon on vähem kui aastaga toime tulnud kõige sellega, millega Tööturuamet ei saanud hakkama 10 aasta jooksul (kusjuures olud olid tollal hoopis leebemad).
Posts
No comments:
Post a Comment