Eesti ehitajat Lapimaale ei oodata

Soome ehitajate ametiühingu rahulolematusest Skanska plaaniga kaasata 40 Eestist pärit betoneerijat riigi infotehnoloogia halduskeskuse Haltiki ehitusele Rovaniemisse oli juttu ka meie meedias (lugeda saab siit, siit ja siit), Ehitusliidule vamistas meelehärmi võõrtööjõu kasutamine riigi laenuraha eest tellitud objektil olukorras, kus Lapimaal on ilma tööta 1071 ehitajat, neist Rovaniemis 392. Protestiks korraldas Ehitusliit tööseisaku: kõigil Rovaniemis ja osadel Oulus asuvatel ehitusobjektidel peatati reedel 11:30 töö. Ehitusliidu Lapimaa piirkonna usaldusmees Jarmo Alatarvas pelgab tööjõuvahenduskettide levikut Lõuna-Soomest Lapimaale ning küsib, kas on Haltik kõigest avalöögiks: järgmise objektina on Skanskal kavas ehitusmahult veelgi suurem Valionranna spaa-hotell. Skanska Talonrakennus Oy Põhja-Soome piirkonna juhataja Sakari Jämsä sõnul ei ole Eesti ehitajate kaasamine juba äraotsustatud lahendus, eeskätt püütakse rakendust leida oma töötajatele, sama kontserni Eesti tütarettevõtte Skanska EMV tööjõu kasutamisest on juttu olnud vaid kui ühest võimalikust variandist, kuna tähtajad on üsnagi lühikesed. Skanska juht Juha Hetemäki toob põhjuseks ka eestlaste töö kvaliteedi: Lapimaal ei jätku nõutava kvalifikatsiooniga ehitusmehi – väide, mis Ehitusliidu esimehe Matti Harjuniemi meelest on kummaline, lausa solvav: “Soomes on puidust ja betoonist osatud ehitada aastakümneid, isegi aastasadu!” (mille kohta Hesari kommentaariumis omakorda küsis tundmatuks jääda soovinud ehituse töödejuhataja: “Kui need nelisada töötut ehitajat nii kõvad spetsialistid on, siis miks on nad töötud?”). Päris selge siiski pole, kes ehitusel ikkagi betoneerima hakkab: Ehitusliidu Lapimaa piirkonna usaldusmehe Jarmo Alatarvase väitel olevat Skanska EMV andnud allhanke omakorda edasi kolmandale, samuti Eestist pärit allhankijale. Kuid ehkki ametiühingute kõnepruugis tekib võrdusmärks sõnade “võõrtööjõud” ja “odav tööjõud” vahele kuidagi iseenesest, ei saa ehituse maksumust päris teisejärguliseks hinnata: kui soomlasest ehitusmees teenib  12 -20 €/h ja eestlane 7-10 €/h, siis kujuneb sedavõrd mahuka objekti puhul vahe märgatavaks. Kvaliteedi ja tähtaegade sidumist Skanska juhtide jutus tuleb mõista nii, et kuna tähtajad on lühikesed, siis ei ole aega praagi parandamiseks – töö tuleb teha kohe korralikult, pealegi on praktika näidanud, et eestlasest ehitusmees teeb vajaduse korral meelsasti ületunnitööd, soomlane aga küsib: “Miks ma peaksin rohkem teenima – siis maksaksin ju maksu ka rohkem?!” Lähinädalate jooksul peaks selguma, kes Haltiki ehitusel betoneerima hakkab: Ehitusliidu Lapimaa piirkonna juht Heimo Lahtela annab mõista, et ametiühing võib ettevõtete suhtes, kes ei pea kinni reeglitest, kasutada igati seaduslikke sanktsioone, sealhulgas objektide blokeerimine, Skanska Põhja-Soome piirkonna juhataja Sakari Jämsä ütles aga juba enne reedest tööseisakut, et juhul, kui töövaidlusega kaasneb otsene kahju, käsitletakse seda juba Eesti ehitajate töölevõtmisest eraldiseisva teemana. Kuid kui ka sellel konkreetsel objektil otsustab Skanska Talonrakennus Oy loobuda Skanska EMV meestest – välismaalt pärit tööjõudu on Soomest üsna keeruline eemal hoida: esiteks teavad kinisvara- ja ehitusala otsustajad hästi, et soomlasest ehitusmehe tase ei ole enam sama, mis Viru hotelli ehitamise ajal, teisalt tuletab vabakutseline ajakirjanik Jouko Kämäräinen konkreetse tööseisakuga seoses meelde seda, et liigkõrged tööjõukulud olid Soome konkurentsivõimest rääkides päevakorral juba kaheksakümnendatel aastatel, kuid kuna vabatahtlikult keegi juba saavutatud hüvedest naljalt loobuda ei soovi, kestis too status quo kuni kriisini (erandiks ehk end hüvede säilitamise nimel töötuteks streikinud paberitööstuse töötajad – tootmine koliti lihtsalt mujale ja poolakad on tööhõive tõstmise eest soomlaste arvelt tänulikud), ning kui Soome ei soovi, et lähitulevikus oleksid kolm peamist ühiskonnagruppi töötud, pensionärid ja pensonäridele tugiteenuseid osutavad sotsiaaltöötajad, siis tuleks ehk mõneks ajaks loobuda sellistest sisseharjunud hüvedest nagu kollektiivlepinguga tagatud iga-aastane palgatõus, üle mõistuse kollossaalsed koondamishüvitised… Kämäräinen peab siinkohal silmas just seda, et eelised jaotuvad valdkondade lõikes erinevalt, olenedes vastava ala ametiühingu aktiivsusest: sadamatööline on suht muretu, kuna ta teab, et koondamise puhul saab ta hüvitisena aastapalga; koristaja on ka rõõmus, kuna tal on stabiilne töökoht – koondamise puhul saab ta hüvitisena küll kõigest vaid kahe kuu palga, kuid kuna tal koondamist karta ei ole, siis on see teisejärguline. Sadamatööliste aastapalga mahus koondamiskompensatsioon on üsna uus asi: seni sai dokker teerahaks 6 kuu palga, äsjalõppenud streik tõstis hüvitise aastapalga tasemele, ning seda läks ka kohe tarvis: kohe peale sadamatööliste streigi lõppu koondas Finnsteve 100 töötajat. Omaette teema on tööjõu vaba liikuvus: Eesti ja Lapimaa on mõlemad Euroopa Liidus, ehk siis oma töötuid kaitsev Ehitusliit kipub minema pahuksisse protektsionismiga;  EU-st välja jäävatel Norra naftaplatvormidel ja Venemaa naftaväljadel töötavad Lapi tundra töömehed meelsasti (muidugi mitte need, kes hetkel Lapimaal töötud ja kes teevad vahete-vahel Lõuna-Soomes alampalga eest lühiajalisi tööotsi, kindlustamaks oma abiraha laekumiste jätkumist). Ehkki Vasakliidu parlamendisaadik Esko-Juhani Tennilä on esitanud Skanska tegevuse kohta  järelepärimise: Tennilä arvates on sobimatu, et riiklikule objektile värvatakse odavtööjõudu, seetõttu peaks ehituse tellija sekkuma, loodan siiski, et Eesti ehitusmeest osatakse Soomes edaspidigi hinnata – kui lama tõttu hakkas ehitustegevus Soomes tasapisi soikuma ja Eesti ehitusmehed sättisid koju sõitma, arvas tuttav ehitusala väike-ettevõtja, et kõiki eestlasi ei saa kodumaale lasta – vähemalt keegi peaks jääma näitamaks soomlastele, kuidas tuleb tegelikult töölepingujärgset tööd teha ja tööaega kasutada (P.S. Ei ole ei Lapimaa ega Lõuna-Soome ettevõtja: tegutseb Kankaanpää-Ikaalisten-Jämijärvi kandis, ehk siis täiesti objektiivne hinnang); näited siis sellised:

• kui töönädala pikkus on 40 tundi, siis eestlane teeb 40 tundi tööd – soomlasel on liukumat, pekkaspäivät jms
• kui kohvipausi pikkus on 15 min, siis eestlase kohvipaus on 15 min pikk, soomlase omale lisandub teine 15 min tupakkatauko ja kolmas 15 min lörpöttelytauko
• kui tööpäeva lõpu kell kukub, siis kukub ka soomlase haamer samasse kohta, kuhu viimane nael löödi – eestlane korjab tööpäeva lõppedes tööriistad kokku ja korrastab töökoha
• kui reedene tööpäev on 8-tunnine, siis teeb eestlane ka kaheksa tundi tööd – soomlase arvates on piisav põhjus enne kella kahte töölt lahkumiseks see, et nädalavahetuse õlled on juba neljapäevast saati külmkapis – no ei saa ju jääda!