Osa soomlase eurodest voolab edaspidigi Eestisse

Sarnaselt Eesti uudisteportaalidele on Helsinkin Sanomates samuti pidevalt üleval mõni küsitlus, eile ülesriputatud teemaks oli: “Kas Eestisse kaubareisile sõitmine tasub end ära?”

Teema tõstatamine ei olnud juhuslik: äsja viis Innolink Research Kaubaliidu tellimusel läbi samateemalise uuringu, mille käigus küsitleti ligikaudu tuhandelt üle 18-aastaselt Lõuna-Soome elanikult viimase kahe aasta Eesti-reiside kohta, samuti järgneva kahe aasta kavatsuste kohta. Eelneva kahe aasta jooksul on 75% küsitletutest käinud Eestis ühe korra ning 38% kaks korda, pensioniealistest on 43% käinud kaks või enam korda; järgneva kahe aasta jooksul kavatseb kindlasti Eestit külastada 35% küsitletutest, võimalikuks hindab visiiti 80% vastanutest.

Magneediks on endistviisi mõtlemist mõjutavad joogid, mida on koju kaasa ostnud 80% siinkäinutest; pensionärid viivad üldjuhul alkot kaasa koguseliselt vähem, kuid reisivad sagedamini, lastega pered külastavad Eestit harvemini, ent see-eest on kaasaostetavad kogused suuremad, kuna oma sõiduvahendit kasutatakse teistest reisijatest enam. Toidukaupu ja täiskasvanute riideid toob Eesti-reisilt kaasa üle 40% põhjanaabritest, ravimeid ligi viiendik; lastega peredest toob toidukaupu ja täiskasvanute riideid reisilt 60%, sellel lisaks ligi kolmandik ka lasteriideid. Pensioniealised külastavad teistest turistidest enam Eesti sanatooriume, prillipoode ja apteeke ning käivad sagedamini teatrites ja muudes kultuuriasutustes, ka kasutavad eakamad meelsasti reisikorraldajate ja alkomüüjate poolt pakutavat kaasaostetud kauba transporditeenust; Kaubaliidu peaökonomist Jaana Kurjenoja hinnagul püsib Eesti pensionäride jaoks jätkuvalt atraktiivne tänu valmiskorraldatud sanatooriumi- ja kultuurireisidele. Ostuturismi kahanemist Kurjenoja ei prognoosi: “Soomes ei ole puudust ei toidukaupadest, riietest ega ravimitest ja nii ühekülgne meie kaubavalik küll ei ole, et sisseostud tuleks just Eestis teha – Eesti võistleb hindadega ja siin on meil raske midagi vastu seada”. Omalt poolt lisaksin veel laevapileti taskukohase hinna ning asjaolu, et Helsingi kesklinnast on Tallinna sõita sama lihtne kui Järvenpää Prismasse.

Helsinkin Sanomate päevaküsimuse kohta lisaks niipalju, et Tallinna ostureisi hindas tasuvaks 41% 8731-st vastanust, ehkki… Eile, kui küsimus üles riputati, pidas Tallinna-reisi tasuvaks vaid 37% vastanutest, täna hommikul kahanes tasuvuses kahtlejate osa paari protsendi võrra, ent umbes kella 11 paiku, kui uuringu tulemused Hesaris avaldati, kerkis ostosreissu toetajate osa kiiresti 41%-ni. Vastanute arv – 8731 – on üsna kõva keskmine, võrdluseks: küsimusele toiduainetetööstuse streigi mõjust argielule võttis vaevaks vastata 6642 inimest, Soome liitumise kohta NATO-ga avaldas oma arvamuse 12 168 inimest, ehkki jah – gallup “Kas oled kunagi vaadanud netipornot?” sai 16 738 vastust.

P.S. Logistika aspektist näeb asi päris vahva välja: 80% Eestit väisanutest väidab ju, et ilma jooki varumata nad naljalt koju tagasi ei pöördu, sadamas ja laeval võib aga märgata, et üsna suure osa kaasaostetud jookidest moodustab Soome toodang – pilt niisiis selline, et osa Sinebrychoffi või Hartwalli toodangust veetakse Soomest laevaga Eestisse, seejärel veetakse laevaga Eestisse teatav hulk soomlasi, kes osa tollest toodangust kasthaaval taas laevaga tagasi Soome veavad. Nõuka-ajal imestati selle üle, et mingi vidin transporditi kohale tuhandete kilomeetrite kauguselt selle asemel, et see vidin kohapeal valmis nikerdada; tänapäeva globaliseeruvas maailmas on iseenesestmõistetav, et kui tolle vidina Hiinast ostmine tuleb lihtsam ja odavam, siis sedasi edaspidi ka tehakse. Tõsi, ka tollal esines kurioosumeid: kord vajas Narva mnt 9 asuv tehas “Punane RET” mingit spetsiifilist juhet, mille ainus valmistaja NL-s oli Narva mnt 11 asuv tehas “Eesti Kaabel” (mõlemat ettevõtet lahutas ca 50m laiune Jõe tänav) – juhtmerull tehti “Eesti Kaablis” valmis, veeti Kopli kaubajaama, kust see kulges kaubarongiga Moskvasse ning peale mingi sealse kesklao läbimist teise kaubarongiga tagasi Tallinna Kopli kaubajaama ja sealt siis lõpuks lõpptellija ehk “Punase RET”-i hoovile. Miks ei saanud toda juhtmerulli viia kasvõi kaenla all üle Jõe tänava? Kuna ettevõtted kuulusid erinevate ametkondade alluvusse.