Tallinna ühistransport erakätesse?

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Remo Holsmer arvab Postimehele antud usutluses, et Tallinna busside-trollide-trammide haisu- ja mustuseprobleemi lahendaks ühistranspordi erastamine: “Tallinna ühistranspordis tuleks luua konkurents. Saamaks teada, kui palju tegelikult maksab liinikilomeeter, või teisisõnu, kui odavalt saaks Tallinnas sõita, tuleks panna liinid avalikule konkursile. Seeläbi saaks linn odavama, puhtama ja kvaliteetsema ühistransporditeenuse”. Samas Postimehes laidab Tallinna abilinnapea Taavi Aas Tartut näitena tuues selle mõtte maha: “Teatavasti on Holsmeri koduerakonna, Reformierakonna juhitud Tartu linnas ühistransport antud eraettevõtte korraldada. Paraku on lood nii, et nüüd kaalub Tartu linn ühistranspordi munitsipaliseerimist ehk nn. Tallinna mudeli kasutuselevõttu”. Aasa arvates võiks Holsmer rääkida parem sellest, kui palju on kallinenud kütus ja elekter tänu tema erakonnakaaslasest peaminister Ansipi aktsiisi- ja käibemaksutõusule, ja kui palju kallineb elekter veelgi tulenevalt elektrituru avanemisest.

Tartu kohta meenub niipalju, et Tartu linnavalitsus sai 30. septembril 2008 AS-ilt GoBus liiniveolepingu ülesütlemise avalduse:Go Bus soovis alates 01.01.2009 lõpetada ettevõttele kahjuliku liiniveolepingu Tartu linnaga, mis on bussifirmale toonud 27 miljonit krooni kahjumit (tõsi –GoBus võttis avalduse novembri lõpus tagasi, kuna jõudis läbirääkimistel linnaga dotatsiooni osas kokkuleppele).

Liinide avalik konkurss Tallinnas ei ole jalgratta leiutamine: seda lenksu hoiab MRP juba alates aastast 1994, mil Tallinnas alustas tegevust MRP Liinid AS, erafirma teenindada oli teiste hulgas tollal veomahust 7% moodustanud 35. liin; 1997 jaanuaris lõpetas Tallinna transpordiamet lepingu 35. liini teenindamiseks, kuna erafirma ei pidanud sellest kinni, kuu aega hiljem lõpetas MRP Liinid AS Lasnamäe kaugemasse lõppu sõitva 97. bussiliini töö. 1997 aasta märtsi alguses plaanisid MRP Liinide bussijuhid saamata palga tõttu tunniajalist hoiatusstreiki, mis jäi ära, kuna pooled leppisid kokku tähtajad palgavõlgnevuste likvideerimiseks ning läbirääkimiste alustamiseks palgatõusu üle, 2001 aasta juunis ähvardasid streigiga omakorda TAK-i bussijuhid, liikluskorraldajad ning busside remondi ja hooldusega tegelevad töötajad, põhjuseks palgatõus – MRP kippus mööda sõitma. Peale AS MRP Liinid likvideerimist loodi AS MRP Tallinna Liinid, mis pankrotistus 1998 a. AS MRP Linna Liinid alustas tegevust 1998 aasta novembris, ettevõtte põhiomanikud on kaks Rootsi ärimeest, kaks eelmist MRP nime kandvat firmat jäid riigile ja kütusefirmadele võlgu kokku umbes 15 miljonit krooni. Peamised nagistamised TAK ja MRP vahel jäävad siiski põhiliselt eelmisesse aastakümnesse, ning tänastes oludes on tollaste kogemuste kasutamisest Tallinna ühistranspordi korraldamisel kasu sama vähe kui Väägvere koori vankritega laulupeolkäigu kirjeldusest.

Tänane seis on niisiis selline, et algselt ambitsioonikalt alustanud MRP Liinid (mõnda aega MRP teenindada olnud 35. liinile lisaks soovis sama vedaja endale ka 50. liini – tollal moodustasid nood kaks liini Lasnamäe tuiksoone) on leidnud oma niši: ümberistumisteta sõit Õismäelt otse Lasnamäe taguotsa nagu 12. ja 13. liinid, võimalus kesklinnas käimata pääseda Pinnast Piritale tänu 49. liinile, lisaks linnulennult lühike, ent geograafiliselt komplitseeritud 65. liin, tänu millele võib TAK-i poolt hõredalt sõidetavast Suur-Sõjamäe kandist pääseda kui mitte sihtkohta, siis vähemalt ümberistumiskohta viiva ühistranspordivahendi peatusesse. Pilet mõlema vedaja teenuse paralleelset kasutamist ei pärsi (ühtne piletisüsteem, ID-pilet, tunnipilet), ka ei tohiks tänaseks enam-vähem võrdsustunud veokipargi vanus reisijalt vedaja valiku osas enam otsustamist eeldada (kollaste Ikaruste salongi küte projekteeriti ilmselt `80 kevadel, kui konstruktoritel oli pilk küll veel vatmanil, ent silme ees eelseisev suvepuhkus perega Balatoni ääres; Lennujaama vahet sõitsid enamjaolt soliidsed Skannid, eksootilise erandina esines 90`ndate lõpul buss, mille disain tuttav Spede Pasaneni paroodiatest ning kuna tolle kuuekümnendatel konstrueeritud transpordivahendi sünnihetkel ei olnud kütusekulu ja keskkonnasääst teab kui aktuaalsed teemad: no ikka päris vingelt rebis see zelluloosi mäest üles!