Töötute arv Lätis kahanes

Olukorraga Eesti tööturul on kerge kursis püsida tänu Töötukassa ja erinevate meediakanalite operatiivsusele värskete andmete avaldamisel, ent vaataks vahelduseks, kuidas on lood lõunanaabrite pool.

Aprill tõi lõunanaabritele kauaoodatud uudise: viimased kaks aastat kasvanud registreeritud töötute arv kahanes – seda küll kogu Läti lõikes kõigest 0,1%, ehk siis hetkeseisuga on arvele võetud töötuid siiski rohkem, kui neid oli märtsi alguses.  Märtsis kasvas tööpuudus 0,2%  - lisandus 2221 töötut, peale aprillikuist kahanemist on registreeritud töötuid Lätis kokku 192 950 inimest, see on 17,2% töövõimelisest elanikkonnast.  Nagu tööpuuduse jaotumine, nii on ka selle kahanemine piirkondade (novads) lõikes erinev: Dobele piirkonnas -0,5%, Salduse, Liepāja, Alūksne ja Krāslava piirkondades –0,4%, Riia linnas –0,1%.  Endiselt on tööpuuduse tase madalaim Riia piirkonnas (14,1%) ja kõrgeim Latgale piirkonnas (22,9%, piirkonda iseloomustavad põllumajanduse suur osakaal majanduses, eakate suur osakaal (noored on asunud Riiga) ning keskmisest väiksem lätlaste osakaal rahvastikus).  Piirkondadele lisaks ka töötuse määra võrdlus mõnedes suuremates linnades: Rēzekne 25,0%,  Liepāja 19,2%, Jūrmala 15,3%, Ventspils 14,7%, Daugavpils 14,2%, Jelgava 14,1%, Riia 12,8%.  Riikliku Tööhõiveagentuuri juhi Baiba Paševitsa hinnangul on tööpuuduse kahanemine seotud hooajatööde algusega, agentuuri andmebaasis on hetkel 1850 tööpakkumist.  Madal tööhõive ja sissetulekute vähenemine on avaldanud mõju ka maksude laekumisele: käesoleva aasta kahel esimesel kuul on mullusega võrreldes vähem laekunud üksikisiku tulumaksu 15,7%, aktsiisi 22,2% ning sotsiaalkindustusmakseid 24,6%.