Kingakarp vs tossukott (s.h. maksustamist ootav kilekott)

Nike ja Adi järel maailma kolme kõvema tegija hulka kuuluv Puma tuleva aasta suvest alates tossusid enam karpi ei paki – ostja viib tuttuued tossud koju korduvkasutavas kotis. Peale paberi 8500-tonnise säästu aitab otsus kärpida tootja kulusid elektri ja vee osas ligi 60% – lühemas perspektiivis kokkuhoidu tulla ehk ei pruugi (pigem on efekt vastupidine), kuid ettevõtte juhi Jochen Zeitz`i arvates ei saa valitsuste järele ootama jääda: ettevõtted peavad olema valitsustele teejuhiks ja selles osas ei kavatse Puma pidur olla.

Esimese hooga on kott karbist mugavam kasvõi juba seeepärast, et ostu on mugavam koju tuua,edasi aga… Kuna ise kaalun enne iga eseme äraviskamist puhteestlaslikult “Aga äkki läheb taris?”, leiab kasutatud kott korduvkastamist tunduvalt suurema tõenäosusega kui tühi kingakarp (nõuka-ajal leidsid kingakarbid koduses arhiivnduses tõepoolest kasutamist, nüüd on selleks otstarbeks sobivamad asjad saadaval): polegi ju vahet, kas sisaldab ta olmeprahti või kassikakat – tühjalt ei lahku minust ükski kilekott! Ja ma ei ole ainus selline – üsna asjalikku mõtisklust tarbimisharjumuste kohta saab lugeda siit.