Mis nad siis tulevad meie õuele töötama!

Et Eestis on tööga, nagu on, ehk siis põlegi teist õieti, tuleb välismaal töötamise puhul esimesena meelde Soome: kultuuritaust ju suht tuttav, keelt arvatakse ka oskavat (“Kõikki on korrassa!”), ning nagu näitas 21. aprillil Töötukassa/EURES-e korraldatud teabepäev, kus keskenduti eeskätt Soomele, on huvi täiesti olemas. Iseasi aga, kas Eestist pärit töömeest sealmail praegu oodatakse – ametlikke töötuid on üle 400 000, koos registreerumata ja varjatud töötutega pakutakse mittetöötavate koguarvuks koguni pool miljonit. 30 000 töötut ehitajat oli ehitajate ametiühingule kolm nädalat tagasi piisavaks põhjuseks korraldada tööseisak protestiks Skanska plaanile tuua Eestist Rovaniemi riigi infotehnoloogia halduskeskuse ehitusele 40 betoneerijat ja see toimis – tööle võeti kohalikud.

Esmapilgul paistab Soome tööotsija jaoks külalislahke riigina: parlamendis on parasjagu töös välismaalaste seaduse muudatused, mis edendadaksid võõrtööjõu immigratsiooni ja muudaksid Soome tööotsijaile veelgi atraktiivsemaks. Silmas pidades tuleva aasta 17. aprillil toimuvaid parlamendivalimisi ei pruugi külalislahkust kauaks jätkuda: üleeile hindas sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni esimees Eero Heinäluoma Hufvudstadsbladetile antud intervjuus valitsuse tööjõupõhist immigratsioonipoliitikat praeguses olukorras ohtlikuks - kuna võõramaalased hõivavad töökohti, jättes sellega osa soomlasi töötuteks, toob sellise poliitika jätkamine enesega kaasa võõraviha kasvu. Heinäluoma arvates puudub tööjõupõhise migratsiooni suurendamise järele vajadus mitte ainult enne järgmisi, vaid ka enne ülejärgmisi valimisi. Kokkuvõtte samast intervjuust avaldas ka Hesari, ning kohe sellele otsa peaminister Matti Vanhaneni arvamuse, et just selline vastandamine ja “ridade vahelt” – poliitika põhjustabki võõraviha. Välisminister Alexander Stubb möönab küll, et kriisil on teatav mõju üldisele tööjõuvajadusele, kuid peab Heinäluoma arvamust võõrtööliste poolt hõivatavatest soomlaste töökohtadest kummaliseks. Karmimat immigratsioonipoliitikat pooldava Põlissoomlaste partei (Perussuomalaiset, kõnekeeles PerSu) esimees Timo Soini usub, et üldiselt üsna liberaalset immigratsioonipoliitikat pooldavate sotside esimehe arvamuse tingis see, et immigratsiooniga kaasnev probleemistik on muutunud sedavõrd silmnähtavaks, et sunnib teisigi parteisid peale PerSu võtma immigratsiooni osas selget seisukohta. Soini ei ole sotside siiruses siiski päris kindel  ning pelgab, kas ei olnud Heinäluoma arvamus ehk proov noolida perussuomalaiste toetajate hääli.

Toosama seadusemuudatus, millest kogu poleemika alguse sai, hõlbustaks Soome tööle pääsemist väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele, ehk siis kui see läbi ei lähegi, ei muutu eestlase jaoks midagi. Ja väljastpoolt EL-i pole võõrtööjõudu tõepoolest lisaks tarvis: juba olemasolevate immigrantide tööpuudus on selline:

• Venemaalt tulnutel 30%
• Vietnamist tulnutel 40%
• Serbiast tulnutel 40%
• Iraanist tulnutel 47%
• Afganistanist tulnutel 55%
• Somaaliast tulnutel 55%
• Iraagist tulnutel 62%

(allikas: vasakliitu kuuluva parlamendisaadiku,  tööelu- ja võrdõiguslikkuse komisjoni liikme Jyrki Yrttiaho arvamusartikkel Turun Sanomates)

Paksu verd tekitab peamiselt immigrantide koormus sotsiaalsüsteemile: hooldusõdede aina kasvavat nappust leevendav somaallanna oleks ju teretulnud, ent sageli kaasneb temaga kuus last ja kari kirjaoskamatuid sugulasi. Ehk siis Eestist tulnud tööline peaks patust justkui puhas olema, kuna ta ei koorma Soome sotsiaalsüsteemi mitte mingil moel, aga ei ole, kuna visalt püsib käibel müüt kriminaalse taustaga vahendusfirma kaudu tööle tulnud kollektiivlepingus seatust poole pisema palga eest töötavast baltlasest, kes maksab makse kurat teab kuhu, kui üldse maksab. Vasakliidu esimees Paavo Arhinmäki tuletab meelde (ikka sealsamas 24. kuupäeva Hesaris), et kuna suurem osa välismaisest tööjõust tuleb teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, tuleks tähelepanu pöörata hoopis ettevõtetele, mis kasutavad ebaseaduslikult välismaist odavtööjõudu: “On vale, et välismaist tööjõudu kasutatakse ära palkasid alla lüües ja maksudest kõrvale hiilides. Seda saaks ära hoida tellija vastutuse seaduse tõhustamise, korraliku järelevalve ja sanktsioonidega. Immigrantide süüdistamine tööpuuduses ei paranda olukorda mitte kuidagi”. Ehk siis nagu ikka, tekib võrdusmärk võõrtööjõu, odavtööjõu ja illegaalse tööjõu vahele kuidagi iseenesest.

Eduskunna valimisteni on veel terve aasta ja aeg ennustamiseks varajane, ent sellegipoolest tasub jälgida, kuidas tööpuuduse ja võõrtööjõu teema valijale peale läheb, kuna sellest oleneb ka ametlik seisukoht välismaalt pärit tööjõusse valimistejärgsel perioodil. Tööjõupõhise immigratsiooni piiramine  looks võimalusi neile, kel plaanis Soome tööle minna, sest vaatamata suurele töötute arvule on ka praegu olemas vabu töökohti, kuhu soomlane kas tema arust madala palga tõttu või mingil muul põhjusel tööle minna ei taha, ning nendele töökohtadele kandideerides on Eesti elanikul lätlase või poolaka ees teatavad konkurentsieelised täiesti olemas.