Hoone ise on Rovaniemisse ehitatav riigi infotehnoloogia halduskeskus (Haltik), eesti ehitajate kaasamisest sellele objektile sai kuum teema täpselt kuu aega tagasi ja nende kõrvalejäämise ametlikuks ettekäändeks ajanappus riigiobjektile esitatavate turvanõuete täitmiseks. Turvanõuetest pole kogu selle kuu jooksul siiski kuigivõrd räägitud: ehkki vaidlusi jagus nii pressi kui parlamenti, oli kõneaineks peamiselt võõrtööjõu kasutamine tänase tööpuuduse tingimustes.
Lärm eesti betoonerijate ümber läks lahti peale 26. märtsil eetris olnud Yleisradio Lapimaa toimetuse saadet: objekti peatöövõtja Skanska Talonrakennus Oy otsus tuua osa tööjõudu kontserni Eesti tütarfirmast Skanska EMV AS-ist poleks puhtmatemaatiliselt ehk lärmiks põhjust andnudki (40 eesti betoneerijat vs 400 töötut Rovaniemi ehitajat), et aga ametiliit leidis Skanska piirkonnajuhi jutu ridade vahelt vihje soome tööjõu kehvale kvaliteedile (kuna kibeda graafiku tõttu pole praagi parandamiseks aega, tuleb töö kohe korralikult teha), süüdistas ta Skanskat lisaks tööturu solkimisele soome töölise solvamises ning korraldas 9. aprillil kõikidel Rovaniemi ja osadel Oulu ehitusobjektidel protestiks võõrtööjõu kasutamise vastu väikese vahva tööseisaku.
Kuna tööseisaku korraldamine vajab mingitki aega ja kirjutamine käib kiiremini, esitas Vasakliidu parlamendisaadik Esko-Juhani Tennilä 1. aprillil Eduskunnale arupärimise, milles nõudis valitsuse sekkumist Skanska värbamisplaanidesse (muidugi mõista sisaldas arupärimine toda traditsioonilist võrdusmärki eesti ehitaja = odavtööjõud) ning pidas lubamatuks võõrtööjõu kasutamist riigihanke objektidel. Skanskalt tuli selleteemaline pressiteade 14. aprillil, tegevjuht Juha Hetemäki avaldus kergitab pisut toda kaalukaussi, kus ametiühingu argumendid, ja eks mingil määral on õigus mõlemal osapoolel: arusaadavalt ei soovi Skanska raha perekonnast välja anda ja rakendab eeskätt oma tööjõudu, samuti nagu ametiühing ei saa lasta objektile välismaalasi oma töötute plangu taha jäämise hinnaga; eripära ehk niipalju, et sel korral on osa Skanska tööjõust pärit Eestist ning et mitte kõigi soome ehitusmeeste tase ei ole enam sama kõrge kui Viru hotelli ehitamise ajal.
15. aprillil jõudis vaidlus Haltiki ehitusel välismaalt pärit tööjõu üle otsaga parlamenti ehk teisisõnu toimus sõnasõda tööministri Anni Sinnemäe ja eelpoolmainitud arupärimise esitanud parldamendisaadiku Esko-Juhani Tennilä vahel. Sinnemäe arvates puudub vajadus piirata välismaalaste tööletulekut - olemas on tellijavastutuse seadus, eriti ehitussektoril hoiavad silma peal nii maksu- kui konkurentsiamet, Tennila arvates on trahvid tolle seaduse eiramise eest liiga väikesed ning ehitusobjekte kontrollivaid inspektoreid on vaid kümmekond kogu riigi kohta, 20 000 soomlasest ehitajatat on töötud ja samal ajal töötab riigis 30 000 välismaa ehitajat. Immigratsiooni kriitiliselt suhtuvasse Põlissoomlaste Parteisse kuuluv parlamendisaadik Pietari Jääskeläinen nõudis soomlaste tööhõivega kindustamiseks piiri sulgemist võõrtöölistele, ent juhtis ühtlas tähelepanu sellele, et eestlased töötavad Soomes täiesti seaduslikult, ehk siis piirang ei peaks laienema EL kodanikele.
Korra oli kogu selle aja jooksul tõepoolest ka riigihankeobjekti turvanõuetest juttu: 9. aprillil ehk siis ehitajate tööseisakuga samal päeval Pohjolan Sanomatele antud usutluses tuletas Haltiki juht Tuija Kuusisto meelde, et valitsusasutuste töötajate puhul kohustuslik taustauuring kehtib ka tollesama infotehnoloogia halduskeskuse betoneerijate puhul – kes kriteeriumitele ei vasta, see karkassi valama ei pääse.
Teist ja viimast korda tulid turvanõuded jutuks täna: Haltiki hanke eest vastutava Pekka Rautio väitel oleks Eestist pärit ehitaja taustauuringuks kulunud kuni kolm kuud, soomlase tausta saab selgeks nädalaga, seega siis ei jäänud Skanskal ajaliselt valikuvõimalust ning tuli eestlastele ära öelda. Taustauuringutega tegeleb SuPo (meie KaPo analoog), lisaks kriminaal- ja luureregistrile tuntakse huvi ka majandusliku olukorra vastu… Huvitav, kes uurib Olkiluoto aatomielektrijaama ehitajate tausta? Kuna tolle ehitise puhul on personali osas tegemist paraja Paabeli torniga, uurib ehitajate tausta ilmselt TüRa (Türgi Ratsapolitsei).
Ehkki toda ehitist, mille karkassi ilma laitmatu taustata valama ei pääse, nimetatakse kõnekeeles Haltikiks ehk riigi infotehnoloogia halduskeskuseks, on see asutus siiski vaid 2011. aasta novembris valmiva maja allrentnik, vaherentnikuks ja Haltiki esindajaks on Riigi Kinnisvara (Senaatti-kiinteistöt), kes võtab ehitise 15 aastaks rendile selle omanikult, Austria pangakontserni kuuluvalt RL-Nordic (Raiffeisen Leasing) Oy-lt.
Kas on turvanõuded tõepoolest nõnda karmid või on tegemist kõigest ettekäändega välismaise tööjõu tõrjumiseks, igatahes kaks korda on kogu selle eesti ehitajate ümber keerenud kammajaa jooksul turvanõuded juba üsna mugava ettekäändena kasutamist leidnud: Vasakliitu ei saa süüdistada protektsionismis (ikkagi EU ja tööjõu vaba liikumine) ning Skanskale anti võimalus Eesti ehitajatele viisakalt ära öelda.
Kasutatud allikad: YLE, Helsinkin Sanomat, Pohjolan Sanomat, Skanska Oy, RL-Nordic Oy, Senaatti-kiinteistöt
Posts
No comments:
Post a Comment